Siemensit süüdistatakse Venemaa suveräänsuse õõnestamises
22. oktoober 2017, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/21/7238949t1h9720.jpg)
Venemaa riikliku tehnoloogiaholdingu Rostec tütarfirma leidis, et Siemensil polnud õigust vaidlustada Venemaale tarnitud gaasiturbiinide paigutamist okupeeritud Krimmi, sest selline nõue läheb vastuollu Venemaa suveräänsusega.
Moskva arbitraažikohus võttis menetlusse hiiglasliku tehnoloogiaholdingu Rosteci tütarfirma Tehnopromekspordi vastuhagi Siemensile, kirjutas RBK. Siemensi varasema kaebuse kohaselt rikkusid venelased lepingut, millega tarniti seitse gaasiturbiini Krasnodari Kraisse Taimani soojuselektrijaamale, kuid need viiidi hoopis Krimmi.
Nimelt nägi leping ette, et tellija võib tarnitud turbiine viia mõnele teisel objektile või välisriiki üksnes Siemensi loal. Kuid venelased viisid turbinid hoopis Ukrainalt okupeeritud Krimmi, kuhu Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kehtestatud sanktsioonide tõttu ei tohi selliseid seadmeid tarnida. Siemensit ähvardab kopsakas trahv, kui kui selgub, et see Saksamaa firma lihtsalt ignoreeris agressori vastu kehtestatud sanktsioone.
Rosteci esindajad aga väidavad arbitraažikohtus, et Siemensi nõue läheb vastuollu õiguskorra alustega. Kremli tehnoloogiagurud lähtuvad Kõrgema Arbitraažikohtu presiidiumi seisukohast, mille järgi keelatakse tegevused, mis kahjustavad Venemaa suveräänsust, riigi julgeolekut, puudutavad suurte sotsiaalsete gruppide huvisid ja kahjustavad eraisikute põhiseaduslikke õigusi. Kui Siemens lisas lepingusse vaidlusalused punktid, siis soovis ta garanteerida, et ei astutaks üle Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest, millega ähvardab otseselt riigi suveräänsust, vahendas RBK vastuhagis esitatud seisukohti.
Samuti näeb Rostec, et Siemensiga sõlmitud lepingu punktid rikuvad Venemaa põhiseaduse põhimõtet, mille kohaselt on riigi majandusruum ühtne, tagades kaupade vaba liikumise.
Rosteci käsitluses võeti Krimm 2014. aastal Venemaa kooseisu ja seadmete tarnimise keeld sellesse piirkonda kahjustab poolsaare elanike huve.
Siemens avaldas kohtule seisukoha, et isegi siis, kui Rosteci nägemus seadustest leiab kinnitust, ei muuda see asjaolu, et Saksamaa tehnoloogiafirma poleks turbiine venelastele müünud, kui oleks teadnud kavatsusest neid Krimmi viia.
Venelased põhjendavad lepingu rikkumist asjaoluga, justkui oleksid nad soovinud Krimmi elektrijaamae osta turbiinid esmalt Iraanist, kuid tehing väidetavalt nurjus. Siemensi turbiinide viimist Krasnodari asemel okupeeritud poolsaarele nimetavad nad aga seadmete soetamiseks järelturult.
Kui arbitraažikohus peaks andma siiski õiguse Siemensile, ei muuda see midagi, sest venelastel pole vähematki kavatsust Krimmi paigaldatud turbiine uuesti maha võtta ja mujale viia.
Siemens soovib kohtu kaudu tunnistada venelastega sõlmitud gaasiturbiinide tarnelepingud tühiseks ja saavutada formuleering, mille kohaselt viidi Saksamaa tehnoloogiafirma partnerite poolt tahtlikult eksiteele. Vastasel juhul oleks Siemens olukorras, kus tal lasuks kahtlus Euroopa seadustele vilistamises.