Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kraan tilgub: välislaenud jõuavad taas Venemaale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kraan Tartu AHAA keskuse ees, pilt on illustreeriv. | FOTO: Sille Annuk

Venemaale antud piiriülesed laenud tõusid tänavu kõrgeimale tasemele, alates lääneriikide poolt Ukraina alade okupeerimise pärast sanktsioonide kehtestamisest.

Venemaa ettevõtetele antud välislaenude maht tõusis tänavu teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,6 miljardi dollari võrra, näitas Välisarvelduspanga statistika. Viimati oli see number suurem neli aastat tagasi, kirjutas RBK.

Viimati kasvas Venemaa ettevõtete välisvõlg 2013. aastal, kui välispankade poolt antud laenude maht ulatus 28,3 miljardi dollarini. Sellele rekordile järgnesid miinusmärgiga aastad, mille jooksul väliskrediitide maht vähenes 107 miljardi dollari võrra. Esimest korda täheldasid finantsstatistikud tõusu alles tänavuse aasta esimeses kvartalis, kui tulemuseks oli 2 miljardi dollari suurune kasv.

Piiriüleste laenude alla liidetakse Venemaa residentide välismaised laenud, võlakirjad, deposiidid ja muud sarnased instrumendid kolmekümne välisriigi pankadelt, kes annavad aru Välisarvelduspangale.

Välislaenude mahu silmatorkavale vähenemisele juhtis Välismajanduspank tähelepanu mullu, kui ta märkis, et selle põhjuseks on Venemaa majanduse langus ning lääne pankade soovimatus krediteerida Venemaa ettevõtteid seoses probleemidega, mis võivad kerkida Ameerika ja Euroopa regulaatorite poolt.

Kuid ka uued sanktsioonid võivad väliskrediitide liikumist mõjutama hakata sõltuvalt sellest, milliseid valdkondi need puudutavad, selgitas RBK-le Nordea Panga analüütik Tatjana Jevdokimova.

Tänavuse aasta kekspaigaks võlgnesid Venemaa residendid välismaa finantsinstitutsioonidele 102,7 miljardit dollarit. Enim kohustusi oli venelastel Prantsusmaa ees – 16,3 miljardit dollarit, seejärel Suurbritannia ees – 14 miljardit dollarit, Saksamaale võlgneti 7,7 miljardit dollarit, Austriale 5,4 miljardit, Hollandile 3,9 ja Jaapanile 3 miljardit dollarit.

Asjatundjate hinnangul näitab välislaenude mahu kasv, et langusest ollakse üle saadud ja majndus elavneb. Vaatamata sanktsioonidepoliitika jätkumisele suurendab selline muudatus partnerite huvi Venemaa vastu. Kuid rahavoog ei puuduta kaugeltki kõiki majandusvaldkondi, märkis Kõrgema majanduskooli ekspert Sergei Puhov.

Kui varem sundisid nii sanktsioonid kui ka majanduskriis Venemaa ettevõtjaid oma väliskohustusi kustutama, siis praeguseks on see protsess peatunud ning isegi julgetakse võtta uusi laene.

Laenamist soosib ka rubla tugevnemine, mis muudab valuutalaenud Venemaa ettevõtjatele varasemast tulusamaks.

Samal ajal käituvad Venemaa pangad vastupidiselt, kustutades oma piiriüleseid kohustusi. Selline trend omakorda toob kaasa kapitali väljavoolu kiirenemise Venemaalt. Venemaa pankade väliskohustused vähenesid märgatavalt. Kui kaks aastat tagasi oli nende maht 148,9 miljardit dollarit, siis tänavu subvel 113,3 miljardit dollarit.

Ettevõtete välisvõlg püsib suhteliselt stabiilselt 350 miljardi dollari juures. Venemaa välisvõlg tervikuna, mis sisaldab samuti valitsuse, keskpanga, pankade ja muude sektorite laenusid, oli tänavuse aasta 1. juuli seisuga 532,8 miljardit dollarit.

Laenutempo surenemine langeb kokku Venemaa majandusksvuga, mis tänavu teises kvartelis oli 2,5 protsenti ja kolmandas võib ulatud 2 protsendini.

Tagasi üles