Neli hiiglaslikku probleemi, millega Jaapani majandus silmitsi seisab

Tokyo

FOTO: www.flickr.com

Jaapani peaminister Shinzo Abe on üritanud juba viimased viis aastat elavdada oma majanduspoliitikaga «Abenoomika» kaks aastakümmet stagnatsioonis virelenud majandust, mis on maailmas suuruselt kolmas, kuid kriitikute sõnul ei ole tema pingutused kandnud piisavalt vilja, et kindlustada saareriigi tulevik. 

Ei saa väita, et Abenoomikal ei ole mitte mingisugust mõju olnud - viimaste kvartalite jooksul on hakanud Jaapani majanduskasv jälle kiirenema ning pilvede tagant justkui paistab päike. Sellest hoolimata peab Abe tõtt vaatama mitmete hiiglaslike väljakutsetega:

1) Üüratu võlg

Jaapan on maailma suurima riigivõlaga riik. Õigupoolest on nende võlg ligemale kaks korda suurem kui majandus. Valitsus peab leidma selle võla tasumiseks hulganisti raha, kuid samal ajal tuleb seda aina enam paigutada ka vananeva elanikkonna hoolekande alla.

Abe loodab, et majanduskasv toob sisse rohkem makse. Samuti on ta üritanud makse tõsta, kuid 2014. aasta müügimaks saatis majanduse hoopis langusesse. Pärast seda on ta mitmed plaanitud maksutõusud edasi lükanud.

Õnneks hoiab suurt osa riigivõlast riiklik pank ja mõned teised valitsuse osad. See tähendab, et välislaenajaid on hetkel vähe ja probleem pole kriitiline. Varem või hiljem tuleb sellega aga tegeleda.

2) Tööjõu probleemid

Jaapani töötuse tase on küll kadestusväärselt madal ja palju paremas seisus, kui enamustel arenenud riikidel (näiteks Prantsusmaa), kuid selle näiliselt hea näitaja taga peidavad ennast tõsised probleemid. 

Palgakasv on üpriski kokku kuivanud ja see hoiab tarbijaid rohkem kulutamast. Kui tarbijad ei kuluta, siis on ettevõtetel raske kasvatada ka oma käivet. Kui käive ei kasva, siis ei taheta eriti ka investeerida ning palkasid tõsta. 

Samuti jääb tööealist elanikkonda üha vähemaks, sest üle veerandi Jaapani rahvastikust on juba üle 65 aastased ning see trend aina süveneb. 

3) Suurkorporatsioonide skandaalid

Viimastel aastatel on saanud justkui mingisuguseks trendiks üksteise järel välja ilmuvad suurettevõtete petuskandaalid, mis tirivad Jaapani ettevõtluse maine läbi muda. Alles sellel kuul jäi Jaapani kolmandana suur terasetööstur Kobe Steel vahele oma toodete kvaliteediandmete massilise võltsimisega.

Mitte kuigi palju hiljem pani Nissan seisma oma kogu siseturule mõeldud tootmise, sest autode turvakontrolle viisid läbi sertifitseerimata tehnikud. Need kaks hiljutist skandaali liituvad terve pika nimekirjaga, kuhu kuulub muuhulgas näiteks Takata surmavate turvapatjade skandaal ja Mitsubishi kütusesäästlikuse võltsimise skandaal. 

4) Ärisektori vähene paindlikkus 

Jaapani ettevõtete töötajad on ligikaudu kolmandiku võrra vähem produktiivsed kui näiteks USA töötajad, mis siis, et nad teevad palju rohkem töötunde. Samuti ei ole naised kuigi hästi tööturule kaasatud, olgugi, et Abe on üritanud ja jätkuvalt üritab seda parandada.

Naiste tööturule paremini kaasamiseks tuleks muuta lapsehooldus palju lihtsamaks - midagi, mida Abe ka juba teinud. Samuti tuleks muuta Jaapani meestekeskset korporatiivkultuuri. Viimasega pole peaminister veel kuigi hästi hakkama saanud. 

Siinkohal võiks aidata võõrtööjõu sisse toomine, kuid ajaloos paljuski isoleeritud Jaapan on tuntud oma vastumeelsuse poolest igasuguse immigratsiooni suhtes.

Allikas: CNN

Tagasi üles