Elering jagas viiendiku võrra enam taastuvenergia toetusi
Lisatud graafik suurimatest toetuse saajatest!

Tuuleenergia korjab üsna olulise osa taastuvenergia toetustest.

FOTO: Sander Ilvest

Tänavu kolmandas kvartalis jagas Elering 22 protsendi võrra rohkem taastuvenergia toetusi kui möödunud aasta sama perioodi eest. Kokku maksis Elering taastuvenergia toetust 300 gigavatt-tunni elektrienergia eest summas 16,3 miljonit eurot. 

Kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 331 gigavatt-tundi ning taastuvenergia moodustas 15,9 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis, mis on ligi pooleteise protsendi võrra rohkem kui möödunud aasta samal ajal, teatas Elering pressiteate vahendusel.

Aasta tagasi kolmandas kvartalis kattis taastuvenergia 14,7 protsenti kogutarbimisest ja 2015. aasta samal perioodil 14,3 protsenti. Taastuvenergia osakaalu selle aasta sihttasemeks on Eesti seadnud 15,2 protsenti.

Enim taastuvenergia toetust sai septembrikuu eest Eesti Energia tütarfirma Enefit Taastuvenergia OÜ, kellele eraldatud summa küündis 1,038 miljonini. Talle järgnesid Anne Soojus ligi 841 000 euroga, Utilitas Tallinna Elektrijaam üle 731 000 euroga, Fortum Eesti üle 642 000 euro ning Imavere Energia üle 359 000 euroga.

Vaata III kvartali suuremaid toetustesaajaid lähemalt graafikult!

 

Tuuleenergia moodustas kolmanda kvartali taastuvenergia kogutoodangust 39 protsenti ning toodetud 129 gigavatt-tundi oli eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus. Tuuleenergia eest maksis Elering juulist septembrini toetusi 6 miljonit eurot ehk seitsme protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Kogu toodetud tuuleenergiast sai toetust 90 protsenti ning üheksa kuu jooksul on makstud välja 64 protsenti käesolevaks aastaks plaanitud tuuleenergia toetustest. Toetust on kolme kvartali kokkuvõttes makstud 65 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest piirkogusest.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas tänavu kolmandas kvartalis 59 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti kolme kuuga elektrit 196 gigavatt-tundi.

Möödunud aasta kolmandas kvartalis oli toodang 14 protsendipunkti võrra väiksem, kuid ka keskmine õhutemperatuur oli möödunud aastal juulist septembrini kõrgem kui tänavu ja seega elektrit ja soojust koos tootvate jaamade koormus väiksem. Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust tänavu kolmanda kvartali jooksul 9,8 miljonit eurot.

Hüdroenergiast toodeti elektrit tänavu kolmandas kvartalis kaks gigavatt-tundi ja toetusteks kulus 111 431 eurot.

Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv kasvab jätkuvalt kiires tempos ja praegu toodab päikesepaneelidega elektrienergiat juba enam kui 900 eraisikut ning äriettevõtet. Selle aasta kolmandas kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus 1,5 gigavatt-tundi.

Lisandunud päikesepaneelide toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses ligi poole võrra. Kuna enamuse toodetud päikeseenergiast tarbivad mikrotootjad ise kohapeal ära, siis hinnanguliselt võib päikesepaneelide abil toodetud elektri üldkogus toetust saanud kogusest olla 4-5 korda suurem.

Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu kolmandas kvartalis viiendiku võrra vähem kui eelmise aasta samal ajal – 262 000 eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodeti elektrienergiat kaheksa gigavatt-tundi.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Tasu kogus Elering kolmanda kvartali jooksul 18,1 miljonit eurot.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles