Magusamaksu jant läheb uuele ringile
17. oktoober 2017, 15:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu ei toetanud presidendi poolt välja kuulutamata jäetud magustatud jookide maksustamise seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ning asub seda uuesti menetlema.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 31. oktoober.
Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt polnud keegi, vastu hääletas 62 saadikut, erapooletuid oli üks ning hääletusel ei osalenud 21 riigikogulast.
Septembris arutas riigikogu põhiseaduskomisjon presidendi välja kuulutamata jäetud magustatud jookide maksustamise seadust ning ei näinud põhiseadusega vastuolu. Siiski otsustati tulenevalt magusamaksust loobumisest mitte toetada seaduse muutmata kujul vastu võtmist.
Riigikogu rahanduskomisjon tegi septembris ettepaneku seadus muutmiseks uuesti avada, sest muutmata kujul vastuvõtmise puhul ei jääks regulatsiooni vastuvõtmise ning jõustumise vahele piisavalt aega. Ühtlasi annab see võimaluse kõrvaldada võimalikud rakenduslikud probleemid, millele president oma otsuses osundas.
President Kersti Kaljulaid jättis seaduse välja kuulutamata põhjusel, et seaduse kaks sätet on vastuolus põhiseadusega, vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttega ning õiguskindluse ja -selguse põhimõttega ning saatis selle tagasi riigikogule uuesti arutamiseks ja otsustamiseks.
Rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul on magustatud joogi maks diskrimineeriv, vastuolus Euroopa Liidu õigusega, toob kaasa täiendava maksukoormuse, halvendab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet ning toodab bürokraatiat. Antud maksu eelnõu eesmärk on eelkõige eelarveaukude täitmine.
«Pole olemas uuringuid, mis tõestaks, et magustatud jookide maks suudaks inimeste kehakaalu vähendada ja nende tervislikku käitumist mõjutada. Magusamaks mõjutab tootegruppi, mille osakaal suhkrut sisaldavatest toodetest Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt on vaid 5-8 protsenti ja kalorite tarbimisest vaid 1,5 protsenti maksubaasist, samas jäävad välja muud suure suhkrusisaldusega tooteliigid,» selgitas Sõerd maksubaasi kujunemist.