Eesti piimatooted võivad hakata liikuma Hiinasse

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juustulett.
Juustulett. Foto: Margus Ansu

Eesti põllumajandusettevõtjad ja toidutootjad näevad Hiinaga koostöövõimalusi näiteksa tõuaretuse ning piimatoodete ja piirituse ekspordi alal.

Eelmisel nädalal külastas Eestit Hiina põllumajandusdelegatsioon eesotsas asepõllumajandusminister Chen Xiaohuaga. Eesti ja Hiina põllumajandusministeeriumid sõlmisid vastastiku mõistmise memorandumi ning toimus ärifoorum, kus kahe riigi põllumajandusettevõtted ja toidutootjad arutasid koostöövõimalusi. E24 küsis foorumile registreeritud Eesti ettevõtjatelt nende muljete ja hiinlastega sõlmitud koostöösidemete kohta.

Tanel Bulitko, Eesti Tőuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees:

Ärifoorumil andsid mõlema riigi põllumajandusministeeriumi esindajad ülevaate oma riigi põllumajandusest ning võimalustest kahepoolseks koostööks. Sain parema ülevaate Hiina põllumajandustootmisest ja sealsest turuolukorrast ning samuti valdkondadest, kus hiinlased näevad suuremaid võimalusi koostööks.

Ärifoorumi teine pool oli jagatud töörühmadesse. Osalesin piima ja liha töörühmas. Seal oli võimalik teineteise tegevustest põhjalikumalt ülevaadet saada, samuti küsimusi esitada. Esimesel kohtumisel pean pigem oluliseks mitte niivõrd konkreetsete koostöösidemete sõlmimist, vaid meie jaoks uute võimalustega tutvumist ning vajalike kontaktide saamist.

Hiina delegatsiooni liikmetel oli huvi tutvuda ka Eesti tõuaretuse temaatikaga. Seetõttu pakuti ETKÜ-le võimalust, et hiinlased külastaks koos aseministriga meie ühistut. ETKÜs vesteldes saime anda konkreetsema ülevaate ja taustainfo Eesti tõuaretuse ning loomakasvatuse sektorist. Samuti oli külalistel arvukalt küsimusi meie karja kohta.

Tutvuti ka aretusmatejali (veise sperma) tootmisega. Aseminister nägi just selles valdkonnas koostöö võimalusi, kuna Eestis kasvatatavad tõud tunduvad nendele väga sobivad ja produktiivsed. Uuriti ka veiste söötmist, pidamist ning tehnoloogilsi farmilahendusi.

Hiinas asutatakse praegu väga kaasaegseid seemendusjaamu ja aretusmaterjali tootmiskeskusi, kus koos sealsete aretusorganisatsioonidega osaleb ka väliskapital. Külaliste seas oli konkreetseid huvilisi, kel plaan rajada seemendusjaamu ning kes soovisid kontakte vahetada, et võimalusel kasvõi tehnilist laadi nõuannet saada.

Kindlasti Hiina turule minekuks on esmalt väga oluline riikidevaheliste koostöölepete sõlmimine, mille käigus nii toiduohutuse, veterinaaria kui muude tingimustega tutvutakse kohapeal. Saavutatakse vastastikune usaldus ning vormistatakse vastavad sertifikaadid kaubavahetuseks.

ETKÜ on kogenud samalaadset koostöö alustamist Türgiga. Läbirääkimised riigi põllumajandusministeeriumite tasandil vältasid üle kahe aasta, mille tulemusel lõpuks arenes välja koostöö.

Meie jaoks on kõige tähtsam, et Hiina tundis Eesti põllumajandussektori vastu huvi ning saime läbi oma ühistu sektorit tutvustada. Juhul kui kogu sellest külaskäigust ükskõik milline Eestile oluline toiduainetööstuse valdkond leiab koostöökontakte, on sellest pikas perspektiivis kasu kogu sektorile tervikuna ning Eestit õpitakse enam tundma.

Veiko Pak, Kadarbiku Köögivili OÜ tegevdirektor:

Osalemine foorumil andis kontakte Hiina äritegelastega. Kadarbiku tegeleb kõrgekvaliteedilise piirituse tootmisega ning loodab sellelt pinnalt leida koostöövõimalusi.

Nikolai Timofejev, Tere ASi ekspordijuht:

Foorum oli hästi korraldatud, sellel osalemine oli huvitav ning eeldatavasti ka meile edaspidiselt kasutoov. Peale järjekordset ja kõikidele tuntud kinnitust, et Hiina turg on kiiresti arenev, olid eraldi huvi all just piimatooted. Mitte teoreetiline huvi, vaid piisavalt praktiline ja meie saime lisaks vanadele kontaktidele juurde uusi kasulikke kontakte inimestega, kes tegelevad antud äriga.

Samas ei ole kõik nii lihtne. Hiina jüaan on seotud USDga ja tänapäeval, kui euro on väga kõrge USD vastu, ostavad hiinlased analoogseid tooteid enamasti Uus-Meremaalt, Austraaliast ning USAst. Aga situatsioonis on näha muutusi ja peame olema valmis, et kasutada võimalust, kui see on tekkimas.

Selle foorumi raames toimunud kohtumised on tähtsaks eeletapiks enne lepingute sõlmimist ja kaupade realiseerimist.

Tõnu Raudsepp, Eesti Juustuliidu juhataja:

Kahjuks ärifoorumil osaleda ei olnud võimalik, kuigi ettevalmistused selleks olid tehtud.

Koostöö potentsiaali, näeme eelkõige nii-öelda lõpptoote-juustu uuele eksporditurule jõudmises. Hetkel on teada, et Euroopas tuntud juustusordid nagu edam, gouda, maasdam, emmental, tilsiter jms ei ole Hiina tarbijatele laiemalt üldse tuntud. Kuid Hiina puhul võib välja öeldud arusaam, et «ei ole laiemalt tuntud...», tähendada tegelikult siiski seda, et vähemalt mõned miljonid inimesed tarbivad neid juustutooteid igapäevaselt. Selle nii-öleda segmendi tarbijaskond tuleb üles leida ja selles suunas Hiina äripartneritega koostööd arendada plaanimegi. Loomulikult tuleb sinna juurde arvestada võimalikku tootearendust ning ka hetkel veel hoomamatuid tegevusi, et meie toode õigetel alustel ja nii-öelda õige tarbijani ka kohale jõuaks.

Minule teadaolevalt ei ole [Eesti juustutootjate ja Hiina ettevõtete vahel] kokkuleppeid veel sõlmitud, küll aga käib suhteliselt aktiivne toodete analüüsimine, millistega oleks potentsiaali, seda eelkõige ajamahukat tarneahelat silmas pidades.

Samas tuleb endale ka aru anda, et me räägime Hiina puhul pigem siiski koostööst konkreetsete regioonidega või tegelikult linnadega. Kui kõik Eesti tootmismahud kokku liita ja need suunata Hiina turule, siis suudaksime täita näiteks naturaaljuustu tarbimisvajadused Hongkongi suuruse elanikkonnaga linnas, kus euroopalik tarbimiskultuur nii-öelda massides juba aastakümneid olemas on.

Raul Kets, ASi Saarek tegevjuht:

AS Saarek ei osalenud ärifoorumil. Olime registreeritud, aga ei saanud kahjuks osaleda. AS Saarek ekspordib Hiinasse juba aastaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles