Kas haldusreform sunnib ettevõtteid uuesti riigilõivu tasuma

Foto: SCANPIX

Pärast haldusreformi muutub ligi kolmandik Eesti aadresse, sest tekivad uued omavalitsused. Kui inimesed peavad uue koduaadressi selgeks õppima, siis ettevõtete puhul tuleb teha ka muudatus äriregistris, millega üldjuhul kaasneb riigilõivu kohustus.

Haldusreformi tõttu teiseneb selle aasta oktoobris-novembris erakordselt suur hulk aadresse. Kokku on Eestis 1,2 miljonit aadressi muudatus puudutab 400 000 Eesti aadressi. 

«Kui asukoht muutub ühest omavalitsusüksuse piirkonnast teise, siis tuleb muudatus teha ka põhikirjas. Elektroonilise avalduse juurde tuleb failina lisada muudetud põhikiri ning üldkoosoleku protokoll või osanike otsus põhikirja kinnitamise kohta,» selgitas rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Karel Hanni.

Kui aadress muutub omavalitsuse (nt linna) siseselt, siis lisadokumente avalduse juurde lisama ei pea ning samuti ei küsi portaal riigilõivu.

Kui aadress muutub ettevõtjast sõltumatult (nt haldusreformist tulenevalt/ omavalitsuse otsusel alusel muutunud aadressid), siis muudetakse ka ühingu aadress registris automaatselt. «Kokkuvõttes muutub kõik automaatselt ning ettevõtja midagi selle eest tasuma ei pea,» kinnitas Hanni.

Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu sõnul on peale haldusreformi Eestis viis nn linna-linna ehk linnasisest linna. Need on: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu. Need linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega hakatakse mõne küla aadressis nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra.

Linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.