Hommikuse kohvi aroom on teed Hiinas troonilt tõukamas, üha hoogsamalt joovad omaenda toodetud kohvi ka brasiillased. Arengumaade kohvibuum ähvardab turgu ümber kujundada ja hinnad üles lennutada.
Hommikukohvi rituaal vallutab arengumaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mööda hakkab saama sajandeid kestnud olukord, kus Aafrika ja Ladina-Ameerika vaesed farmerid vaid selleks tööd rabasid, et USA, Jaapani ja Lääne-Euroopa «kohvisõltlastele» hommikust annust kindlustada.
Loomulikult ei ole traditsioonilised turud kuhugi kadunud, kuid Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika võtavad neile nüüd võimsalt järele.
«Kohviturul on saabunud pöördepunkt,» ütleb Genfis baseeruva ja kohvimüügiga tegeleva hulgifirma Sucafina juht Nicolas Tamari.
«Euroopa ja USA nõudlus on saavutamas platood, arengumaades – eriti seal, kus kohvi kasvatatakse – tõuseb nõudlus tormiliselt,» ütles ta.
Trendi näitab Brasiilia.
Suurim kohvitootja ta juba on, aga tuleval aastal sirgub Brasiilia ka juhtivaks tarbijaks.
Nagu ennustab Brasiilia kohvitööstuse assotsiatsioon ABIC, ületab kodumaine nõudlus 2012. aastal 21 miljoni 60-kilose koti taseme, mis kujutab endast eelmise kümnendiga kõrvutades 50-protsendilist kasvu. Ühtlasi jäetakse seljataha USA.
«Kohvimaailmas leiavad aset suured muutused,» ütleb ABIC tegevdirektor Nathan Herszkowicz. «Ka brasiillased joovad iga päev üha rohkem kohvi.»
Ta lisab, et ka teised arengumaad, eriti Aasias, on hakanud «tee pealt kohvile üle minema».
Arengumaade püstloodis kasvav kohvinõudlus – mis näib käivat käsikäes muu toorme nagu nafta ja vasega – on analüütikute ja maaklerite hinnangul ka peamisi põhjuseid, miks kohviga üha enam spekuleeritakse.
Aastaid kujutaks kohv endast toormeturu unist nišši, kus tegutsesid peamiselt vaid röstijad ja hulgimüüjad. Nõudluse kasv on aga meelitanud kohale hulgaliselt mittespetsialistidest investoreid.
Sel nädalal lõi kvaliteetse araabika kohvioa hind 34 aasta rekordi, tõustes üle 3 dollari naelast. Aastaga on araabika hinnad kerkinud 125 protsenti, sundides ka jaemüüjaid hindu tõstma.
Erinevalt varasematest suurtest kohvirallidest (1975-1977, 1985-1986, 1994 ja 1997), mille taga oli Brasiilia kohvivöödet tabanud külmalaine, on praegune olukord keerukam ja komplitseeritum.
Ühest küljest on mitme riigi, eriti juhtiva parima araabika tootja Colombia varud väga nigelad. Samal ajal aga tõuseb raketina selliste tootjamaade nagu Brasiilia, Indoneesia, Mehhiko ja Etioopia nõudlus.
Väga kaalukas areng on ka kohvikultuuri saabumine sellistesse Aasia maadesse nagu Hiina.
Kohvikukettide jaoks on Aasia prioriteet nr 1.
Starbucksi tegevjuht Howard Schultz ütleb, et «täheldab Hiinas hommikukohvi rituaali väljakujunemise märke» ja kinnitab, et kavatseb aastaks 2015 kolmekordistada sealsete kohvikute arvu. Mis tähendaks, et neid saaks kokku 1500.
Rahvusvahelise kohviorganisatsiooni ICO andmetel kasvab kohvinõudlus juba kümme aastat 2,4 protsenti aastas.
Kuid regiooniti on kasv väga erinev. Kui traditsioonilistes kohvipiirkondades, Lääne-Euroopas, USAs ja Jaapanis oli kasv niru (1,1 protsenti aastas), siis tootjamaades oli kasvuprotsendiks muljetavaldav 4,3.
Kokkuvõttes tähendab see, et nõudlus on maailma lõikes ühtlustumas. 2000. aastal oli traditsiooniliste tarbijamaade nõudlus 60 protsenti globaalturust, nüüdseks aga alla 53 protsendi.
Ühtlasi nõuavad arengumaade kohvisõbrad üha paremat kvaliteeti.
Aastaid olid brasiillased ja indoneeslased nõus robusta ubadest (ja madalama kvaliteediga araabikast) valmistatud kohvi jooma.
Rabobanki analüütiku Keith Flury sõnutsi on juba näha, et parima pestud araabia nõudlus on hakanud tasapisi kerkima.
Maaklerite ja juhtivate tootjate hinnangul toob ülalmainitud trendide jätkumine kaasa kohvihinna tõusu.
Copyright The Financial Times Limited 2011.