Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Autokoolide liidu raha voolab juhi erafirmadesse

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Reformierakonna nimekirjas Pärnu volikokku kandideeriv Enn Saard lausus, et tema liidu siseasju ei kommenteeri. | FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kui keegi arvab, et Eesti Autokoolide Liit on lihtsalt sõiduõpetajate klubi, siis ta eksib. Siit käivad läbi sajad tuhanded eurod, millest suur osa voolab liidu juhatuse esimehe firmadesse.

Liidul on, mida liikmetele jagada, olgu see siis kümnete tuhandete eurode väärtuses õppematerjale või kaitseväe tellitavad sõidukoolitused, mille maht ulatub miljonitesse eurodesse. Ja kuna on, mida jagada, toimub pärnaka Enn Saardi juhitavas liidus (EAKL) juba pikka aega käärimine, millel on peaasjalikult kaks põhjust – mitme väiksema autokooli omanikud küsivad, milline ikkagi on organisatsioonist neile tulev kasu. Nemad tulu ei saa.

Ent veelgi olulisem on pärida, kes on need vähesed, kellele liit kuldmune muneb. Sääraseid küsijaid on liidus juba omajagu ja nende eesliinil seisab Eesti konkurentsitult suurima autokooli Autosõit juhatuse liige Indrek Madar.

Talle, Illimar Maasingule ja Tarmo Salusele kuuluval firmal on filiaalid paljudes linnades, ettevõtte käive oli mullu 3,3 miljonit eurot, töötajaid 75 ja kasum ligi 400 000 eurot. Lisaks on meestega seotud veel hulk sõiduõppefirmasid.

Autokoolide liidu juhatusse pole Madar seni pääsenud ja ta ise väidab, et puudub ka selline ambitsioon. «Mul on piisavalt palju tegemisi. Minu pärast võib Saard juhina jätkata, aga tehku seda avalikult ja ausalt.»

-Volituste lahing

Nii huvitabki Madarit ja paljusid teisi liikmeid järjest rohkem see, mis toimub liidu rahaasjades. Küsimusi jagub. Suvel kutsuti Madari algatusel kokku liidu erakorraline koosolek, mille eesmärk oli erikontroll EAKLis.

Selle tulemusena saanuks rahaasjad selgemaks ja õhk puhtamaks. Nii Saard kui Madar tulid koosolekule koos hunniku teiste liikmete volitustega, aga Saardil oli neid palju rohkem, tervelt veerandsada, teiste juhatuse liikmete volituste ning ülejäänud toetajate abiga rulliti Madari poolel olijatest lihtsalt üle.

Erikontrolli vastu oli 53 häält, poolt aga vaid 23. Koosolekut dirigeeris seekord kindlakäeliselt Saardi leeri välja pakutud vandeadvokaat. Saard selgitas, et majandusaasta aruanne on ju auditeeritud ja audiitoril polnud selle kohta ühtki märkust. Seega peaks kõik justkui korras olema. Kas audiitori allkiri kinnitab, et ongi korras? Ajakirjanikud on vististi näinud sadu aruandeid, milles on kõik justkui korras, aga miks nad neid siis loevad?

Valdav osa liidu rahaasju puudutavatest küsimustest tulebki samadest majandusaasta aruannetest, sest muud infot polegi. Madari väitel ei vaevu EAKLi juhatus täiendavatele küsimustele ammendavalt vastama.

Terve see lugu koosnebki suuresti küsimustest, sest liidu juht Enn Saard lihtsalt ei vastanud neile – alul leppisime kokku vestluse, seejärel helistas Saard tagasi ja soovis täpsustavaid küsimusi, et end teemaga paremini kurssi viia. Saabusid ümarad vastused (lisalugu – N. N.), mis ei vastanud ühelegi konkreetsele küsimusele.

Kokkulepitud vestluse ajal teatas Reformierakonna nimekirjas Pärnu volikokku kandideeriv Saard, et tema liidu siseasju ei kommenteeri. «Arutasime ka juhatuses. Need on ikka autokoolide liidu siseasjad ja meil on üldkoosolek, kus saab need asjad kõik ära rääkida – seda on räägitud ja hääletatud. Me ei pea vajalikuks arutada liidu siseasju ja juhtimist ajalehe veergudel. Selleks on olemas üldkoosolek.»

Tohutu laoseis

Nii näiteks loeb tegevusaruannetest, et liit valmistab õppematerjale. Tõepoolest, seda näeb ette ka põhikiri. Ent tegelikkuses ostab EAKL oma õppematerjalid juhatuse esimehe Saardi firmadelt ja müüb need siis edasi.

Autoriõigused kuuluvad tema firmale. Eelmisel aastal ostis liit õppematerjale ligi 62 000 euro eest, tunamullu aga 84 000 euro jagu. Näiteks 2012. aastal osteti samu asju sisse aga lausa 182 000 euro eest.

Seejärel liigub kaup lattu, kust seda hakatakse liidu liikmetele edasi müüma. Tegu on täiesti riskivaba äriga: toodad enda firmas ja müüd sobiva hinnaga enda juhitavale liidule. Kui ettevõttel on rohkem raha vaja, võid müüa ka rohkem, lattu. EAKLil on võimas laoseis!

Eelmise aasta 31. detsembri seisuga oli liidul varusid 131 000 euro väärtuses. Madar ja tema toetajad tahtsid Saardilt ülevaadet, mis seal laos on, ja lõpuks said nad augusti algul ülevaate, mis tekitas Madaris hoopis uusi küsimusi.

Ülevaate kohaselt on EAKLil laos ligi 79 000 euro eest erinevat kraami (seega 52 000 euro jagu vähem kui aasta lõpus varusid – N. N.). Nii näiteks leiab laost 498 särki maksumusega 8500 eurot, 972 traktori õppematerjali maksumusega 5800 eurot ja 1209 bussi õppematerjali hinnaga 8700 eurot. Turvavöö lõikureid lebab laos 1603 tükki hinnaga 4500 eurot. Laoseisu dokumendile on märgitud, et see on alles esimene kahest leheküljest, aga teist lehekülge Madarile ei saadetud.

Liit ostis eelmisel aastal oma liikmetelt kaupu ja teenuseid 95 000 euro väärtuses, tunamullu oli sama arv lausa 224 000 eurot, ent Madaril ja teistelgi lihtliikmetel puudub ülevaade, kellelt ja mida osteti. Võib vaid arvata, et valdav osa sellest rahast läks Saardi kahte firmasse – ASi Aide ja/või osaühingusse Aide Autokool. Aide Autokool tegeleb sõiduõppega, AS Aide aga õppematerjalide valmistamisega.

Madar on suur tegija, temasuguste väljailmumine ajab paljudel väikeste autokoolide omanikel harja turri. Kuuleb ka sõnu, et pada (Madar – N. N.) sõimab katelt (Saardi – N. N.).

Aga räägime hoopis Heli Ainjärvega, inimesega, kes tegelikult autokoolide liidu 1990. aastatel asutas ja 2004. aastal juhatusest välja tõrjuti. Siis tuligi Saard võimule.

Praegu on Ainjärv Tallinna Niguliste Autokooli juhataja, aga ka Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppejõud. Ülikool on liidu liige ja just Tallinna Ülikooli esindajana Ainjärv EAKLis osalebki.

Ainjärve hinnangul on EAKLi tehingud omaenda juhi firmadega eetiliselt täiesti vastuvõetamatud. «Selleks pole küsitud ka üldkoosoleku nõusolekut,» lausus ta. Ainjärv küsib, miks on ostetud lattu seisma tohutu hulk kaupa. «Saardi ärihuvid on õppematerjalide liidule müümisega kaitstud ja tema riskid maandatud sellega, et liit ostab lihtsalt kõik ära,» ütles Ainjärv.

«Eks siis pärast vaatab, mida selle materjaliga peale hakata.» Postimehele teadaolevalt on moraalselt vananenud materjale ka kümnete tuhandete eurode väärtuses maha kantud, aga kui suure summa eest, pole teada. «Igal juhul pole lattu varumine liidu liikmete huvides,» lisas Ainjärv.

Ainjärve kinnitusel soovisidki autokoolid erikontrolli abiga oma kuhjuvatele küsimustele vastuseid, aga juhatuse esimees polnud sellest huvitatud. «Eeldasime, et kahtluste eemaldamiseks on juhatus erikontrolliks valmis, aga nemad polnud nõus,» sõnas ta.

«Minu arvates on väga ebaeetiline, kui tehakse ettepanek juhatuse liikmete tegevuse kontrollimiseks ja siis nemad sisuliselt otsustavad, et seda me ei tee. Kogun aga volikirjad kokku ja hääletan ettepaneku maha!» Liikmed kahtlustavad, et Saardi firmad on peale õppematerjalide müünud liidule veel muudki, aga mida, seda nad ei tea.

Kuldvasikast kaitsevägi

Miks liikmete valdav osa ikkagi Saardi ja teisi juhatuse liikmeid toetab? «Ta jagab inimestele kaitseväelt saadud sõiduõppetellimusi ja kui nad hakkavad tema vastu hääletama, ei saa nad ka seda tööd.»

Tegu on tõepoolest suurte summadega. Mullu korraldas kaitseinvesteeringute keskus riigihanke, millega riik maksab sõiduõppe eest nelja aasta jooksul hinnanguliselt 3,3 miljonit eurot. See summa võib veel tublisti suureneda.

Hanke muudab kurioosseks tõsiasi, et sellel osalesid autokoolid eraldi, aga samal ajal konkureeris nendega ka autokoolide liit, mis ei peaks ehk tegelema liikmetega võistlemise, vaid nende esindamisega.

Riik jagas hanke kaheksaks piirkonnaks, kus igaühes võis olla kuni neli võitjat. Kui leping sõlmitud, võtab kaitsevägi neilt vastavalt vajadusele omakorda eraldi hinnapakkumise ja valib välja koolituse tegija – näiteks Tapal said sõiduõppe andmise lepingud liit ja selle juhatuse aseesimehe Neeme Külmalliku firma Tapa Autokool, kes teevad edaspidi küsimise peale hinnapakkumise.

Mittetulundusühingust liit võitis hanke kõigis piirkondades, firmadele seda õnne osaks ei langenud, neist võitis kõige rohkemates ehk tervelt neljas piirkonnas aga Saardi enda Aide Autokool.

Või võtame Tallinna. Seal võitis peale EAKLi samuti liidu juhatusse kuuluva Anu Liiseri Haja Autokool ning juhatuse esimehe Saardi Aide Autokool. Võib vaid oletada, kas ühiselt EAKLi juhatuses istuvad Saard ja Liiser lepivad omavahel kokku, kes ja millise pakkumise kaitseväele teeb, või on pakkujaks hoopis liit?

Või kas liidu juht Saard ja selle juhatuse aseesimees Külmallik jõuavad ühisele arusaamisele, kes jagab Tapal sõiduõpet: liit või Külmalliku firma? Sääraseid kattuvusi leiab teisteski piirkondades.

Neis piirkondades, kus sõiduõpet teeb liit, otsustabki tegelikult juhatus, kellele töö antakse. Niisiis konkureeris liit oma liikmetega riigihankel selleks, et jagada seejärel organisatsiooni sees sõiduõppetööd igasuguse konkursita. Ja see on miski, mis tekitab paljudes liikmetes tuska.

«Kui liit võitis konkursi, esitasin liidu juhatusele samuti küsimuse, mille alusel ja kes tööd saavad – meie oleme ka huvitatud,» rääkis Ainjärv. «Tundsin huvi, mis hinnakirja alusel me seda tööd teha saaks, aga sellele küsimusele pole siiani vastust. Kui ei tea töö hinda, siis ei saa ka tööd pakkuda.»

Pole teada seegi, kui suure osa kaitseinvesteeringute keskuse tellimusest said endale lõppkokkuvõttes Aide ja teiste liidu juhatuse liikmete ettevõtted, olgu siis ise või liidu kaudu.

Ka Madarit häirib see, et ehkki riigihangetel võidetud töö peaks jagatama võrdsetel alustel liidu liikmetele, lähevad need tellimused valdavalt juhatuse liikmete ettevõtete koolidele.

«Jah, ka lihtliikmetele tuli kiri küsimusega, kes on valmis osalema kaitseväe sõidukoolitustel,» ütles Madar. «Vastasime, et oleme huvitatud, aga sinna see vastus jäigi. Huvi näitasid üles teisedki autokoolid, aga ka nende kirjad jäid minu andmetel vastuseta.»

Madar tunnistas, et tema Autosõit sisuliselt kaotas autokoolide liidule viimase kaitseväe sõiduõppekoolituse hanke, aga see pole tema põhimure – pärast kaklust rusikatega ei vehita.

«Minu põhiküsimus on siiski see, kuidas saab EAKLi juhatus minna mittetulundusühingute seaduse vastu ja teha tehinguid iseendaga ilma üldkoosoleku otsuseta.»

Õppematerjali tohutus koguses valmistamine ja EAKLi lattu müümine on Madari hinnangul päris tore bisnis. «Seejuures on liit jäänud viimasel kolmel majandusaastal miinusesse,» märkis ta.

Madari hinnangul on valdav osa EAKLi liikmeid üsna passiivsed ega tunne liidus toimuva vastu sisulist huvi. «Liitu on juhitud selles mõttes hästi, et suur tsaar on eesotsas ja ülejäänud alluvad tsaarile,» väitis ta.

LISALUGU

Postimehe kirjalikud küsimused Enn Saardile:

1. 2015. aastal sooritas liit oste seotud osapooltelt 224 500 euro ulatuses ja 2016. aastal 95 000 euro ulatuses. Millistelt seotud osapooltelt oste sooritati (ettevõtete ja isikute nimed)?

2. 2015. aastal ostis liit õppematerjale 84 000 euro eest ja 2016. aastal 62 000 euro eest. Kellelt õppematerjalid osteti (ettevõtete ja isikute nimed)?

3. Kui suures ulatuses kandis liit 2015. aastal, 2016. aastal ja 2017. aastal maha moraalselt vananenud õppematerjale (paluks iga aasta eraldi)?

4. 2016. aasta seisuga on soetatud liidu liikmetele kümme pimedasõidusimulaatorit. Milliselt ettevõttelt (paluks nime) liit pimedasõidusimulaatorid soetas? Või soetasid liidu liikmed simulaatorid otse mõnelt ettevõttelt? Kui jah, siis mis on selle ettevõtte nimi?

5. Miks on liidul nii suur laoseis? 2016. aasta 31. detsembri seisuga oli varusid 131 000 eurot, käesoleva aasta 2. augusti seisuga oli laoseis minu andmetel 79 000 eurot. Mille arvelt tuli vahepealne laoseisu vähenemine?

6. Liit on osalenud kaitseinvesteeringute keskuse riigihangetel. Miks konkureerib liit hangetel oma liikmetega? Kui liit on hanke võitnud (liit teatavasti ise sõidukoolitust ei tee), siis milliste põhimõtete alusel jagatakse töö allhankena liidu liikmetele?

EAKLi juhi Enn Saardi vastused Postimehe küsimustele:

Kõiki liidu tehinguid ja aruandeid on kontrollinud nii revident kui vandeaudiitor. Audiitorkontroll ei ole EAKLile kohustuslik, kuid oleme seda kasutanud kõikmõeldavate kahtluste vältimiseks ja tegevuse raamatupidamisliku kajastamise erapooletuks kontrollimiseks.

Liidu tehingud teenivad liidu kui terviku, mitte üksikute liidu liikmete rahalisi huve. Majandusaasta aruandeid tutvustatakse liikmetele üldkoosolekul ja need on ülekaalukate poolthäältega alati heaks kiidetud. Märgin, et liidu sissetulek koosneb peamiselt liikmetasudest ja õppematerjalide müügitulust, mitte riigi- või eurorahadest.

Esitasite mulle küsimused, mis on võrdväärsed erikontrolli tasandiga. Küsimustest on mõista, et ajakirjandusliku huviga looritatult on tegemist üksikute liikmete küsimustega teabe kohta, millele nad leiavad, et ei ole ammendavat vastust saanud.

Ma ei pea õigeks ühingu liikmete arvamuste lahknemiste avalikku arutelu ajakirjanduses. Liidu liikmed on saanud enam teavet ja selgitusi, kui seadus või kohtupraktika ette näeb. Kui liikmed on kaotanud usalduse senise juhatuse vastu, on üldkoosolekul õigus juhatus välja vahetada või ise juhatusse kandideerida.

Liidu juhatuse vahetamise võimalust tutvustati selgesõnaliselt EAKLi viimasel üldkoosolekul selle aasta juulis, kuid liikmete enamik ei pidanud eelnimetatut vajalikuks. Õppematerjalide ja -metoodika väljatöötamine ning levitamine on liidu põhikirjajärgne eesmärk.

Liidusiseselt on tõstatatud küsimus, kas ehk muuta senist õppematerjalide väljatöötamise ja levitamise korraldust. Oleme seda arutanud nii juhatuse kui üldkoosoleku tasandil. Olen üles kutsunud liikmeid andma teada, kes soovib õppematerjalide koostamisel nõu ja jõuga kaasa lüüa.

Seni ei ole keegi soovi avaldanud. Olen löönud liidu tegevuses kaasa alates aastast 2002 ja kuulun juhatusse 2005. aastast. Olen teinud oma tööd pühendunult ja seadnud liidu juhatuse liikmena esikohale alati liidu huvid. Kahetsusväärne, et üksikud liidu liikmed, kes mu panust ei hinda, on asunud leheveergudelt odavat populismi otsima.

Tagasi üles