Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Erafirma ei suuda Pärnu raudteeliini sulgemisega leppida

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Edelaraudtee. | FOTO: Andres Haabu / Postimees

Kuigi valitsus otsustas 2019. aastast Lelle-Pärnu raudteeliini kinni panna, nõuavad Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ning Raplamaa omavalitsused tungivalt liini säilitamist kuni Rail Balticu valmimiseni.

Edelaraudtee ja vallad kirjutasid pöördumises majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile, et raudteeühenduse säilitamine tagab kuni Rail Balticu valmimiseni pideva reisirongiliikluse mitte ainult Tallinna ja Pärnu vahel, vaid kõikide trassi äärde jäävate asulatega.

«Ühe transpordiliigi kadumine tähendab elule maapiirkondades tõsist hoopi. Rongiühenduse katkemine suurendab tuntavalt piirkondade ääremaastumist ning nõrgestab konkurentsivõimet,» märgivad omavalitsused.

Nad lisavad, et igapäevaselt raudteetrassi läheduses elavatele Raplamaa ja Pärnumaa inimestele on rongiliikluse säilitamine oluline, sest see hõlbustab ja kiirendab nende transporti võrreldes bussiliiklusega, mille ühendused algavad ja lõpevad enamasti suurtes sõlmpunktides, mis tähendab ümberistumistega lisanduvat ajakulu.

Teine argument on see, et Lelle-Pärnu liini säilitamine tagab võimaluse transportida Rail Balticu ehitusperioodil kuluefektiivselt Rail Balticu ehitamiseks vajaminevat materjali.

Omavalitsused märgivad, et Rail Balticu ehitamiseks kulub 17,3 miljonit tonni täitematerjali. Juhul kui raudteeliin kaob, läheb sellise hiigelkoguse transport maanteedele. See halvendab aga ehitusperioodi ajal tunduvalt liikluskvaliteeti ning lisab ööpäevas Tallinn-Pärnu maanteetrassile umbes 300 täislastis veoautot, kirjutavad vallad.

«Oleme seisukohal, et sellise koormuse lisandumine Tallinn-Pärnu maanteele ja kohalikele teedele lõhub tugevalt maanteid, mistõttu tekib kohe pärast Rail Balticu valmimist vajadus neid taas remontida. Lisaks tähendab materjalivedu maanteed pidi vältimatuid ummikuid ning liikluskvaliteedi halvenemist Lääne- ja Kesk-Eesti piirkondades,» lisavad nad.

Edelaraudtee huvi liini säilimisel on ilmselge. 69,5 kilomeetrit pikk Lelle Pärnu lõik kuulub Marcel Vichmanni ettevõttele Edelaraudtee Infrastruktuuri AS. Möödunud aastal teenis ettevõtte 14,4 miljoni euro suuruse tulu juures 4,5 miljonit eurot kasumit.

Lisaks kirjutasid pöördumisele alla Järvakandi, Kaiu, Kehtna, Kohila, Märjamaa, Raikküla, Rapla ja Vigala vallavanemad.

Valitsus otsustas tänavu juulis lõpetada avalike vedude tellimise Lelle–Pärnu raudteel 1. jaanuarist 2019, sest raudtee tehniline olukord ei võimalda enam selle kasutamist reisirongiliikluseks.

Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldatakse 2019. aastaks ümber bussiliinidega, samas säilib rongiühendus Lellest nii Tallinna kui Viljandi suunal. Samuti jääb toimima Lelle raudteejaam.

Tagasi üles