Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kiisler: Eesti Metsa Abiks ei ole Eesti metsa abiks

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mets | FOTO: Rein Säinas/Valgamaalane

Keskkonnaminister Siim Valmar Kiisleri hinnangul käitub mittetulundusühing Eesti Metsa Abiks (EMA) kavandatava puidutehase vastu uusi kohtukaebusi esitades nii, et sellest ei ole Eesti metsale tegelikult vähimatki abi.

«Arutellu tulevase tehase üle tuleks kaasata lai avalikkus, aga EMA tahab kogu arutelu muuta juriidiliseks kohtuvaidluseks, kus avalikkus ei saa tegelikult sõna sekka öelda, sest kohtus arutavad asja juristid, mitte rahvas,» sõnas Kiisler pressiteate vahendusel.

«Ükski normaalne inimene ei jookse esimese asjana kohtusse, kui ta tahab avalikku arutelu ja probleemidele mõistlikku lahendust leida. EMA tegelik eesmärk on Eesti ettevõtjate vastu vaenu õhutada ja asja sisulist arutelu kohtu kaudu takistada. Selline käitumine võib olla kasulik ainult advokaatidele, aga keskkonnale ja Eestile tervikuna ei tõuse sellest mingit tulu, pigem vastupidi,» lisas minister.

Keskkonnaminister avaldas oma kriitilise kommentaari pärast seda, kui EMA esitas kohtule järjekordse kaebuse puidutehase rajamisega seotud haldusaktide tühistamiseks. Tallinna halduskohus jättis tänavu septembris EMA esimese kaebuse läbi vaatamata, kuna leidis, et EMA-l puudub selles asjas üldse kaebeõigus. Nüüd esitas EMA halduskohtu määruse peale kaebuse ringkonnakohtule.

«EMA tahab probleemide sisulise arutamise uputada lõputult venivasse kohtuvaidlusse,» rääkis Kiisler.

«Selle asemel, et keskkonnaspetsialistide ja ettevõtjatega üheskoos asja sisuliselt arutada ja kõigile sobivat lahendust otsida, õhutatakse kohtukaebustega tüli ja vaenu ning muudetakse tõsised looduskaitseprobleemid juriidilise kempluse objektiks. Nii jõuame varsti ühiskonda, kus keskkonnaküsimusi ei otsusta enam keskkonnaspetsialistid vaid juristid.»

Kiisler lisas, et praegu pole tulevasele tehasele isegi veel asukohta valima hakatud. Samuti pole midagi teada tehase keskkonnamõju kohta, kuna keskkonnamõju hinnangut alles hakatakse koostama.

«EMA tüütab kohut mõttetute kaebustega, millel pole vähimatki alust, sest tehase sobivuse üle otsustamiseks pole praegu veel olemas peaaegu mingeid andmeid,» sõnas Kiisler. «Me peaksime üheskoos arutama, kuidas teha keskkonda kahjustamata suuri investeeringuid nii, et sellest tõuseks tulu kogu meie rahvale ja riigile.»

«EMA täiesti destruktiivse ja vastutustundetu tegevuse tõttu on kõik osapooled varsti sunnitud arutama hoopis seda, kuidas edasikaebuste edasikaebusi edasi kaevata. EMA praegune tegevus meenutab oma rumaluse ja absurdsuse poolest väga nende eelmist aktsiooni, kus valesid levitades õhutati inimesi elama nädalate kaupa telkides ühe täiesti tavalise hõbepaju all,» lisas minister.

Eesti metsanduse taustaga ärimeeste grupi loodud ettevõte Est-For Invest plaanib Tartumaale ehitada ligi miljard eurot maksma mineva tselluloositehase.

Tehase rajamiseks on vajalik esmalt läbi viia riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamine. Seejärel teevad tehase rajajad investeerimisotsuse ja alustavad peale vastavate lubade saamist ehitusprotsesse.

Plaanitav tehas hakkaks ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks ja tehasega kaasneks umbes 200 töökohta.

Tagasi üles