Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Josing: hästi läheb isegi pahadel poistel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marje Josing, Konjunktuuriinstituudi direktor. | FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing rääkis Eesti majandusolukorda tutvustades, et hästi läheb nii Eestil kui meie naabritel. Ettevõtted tunnevad ennast optimistlikult ka riikides, mis Euroopa Liidu silmis hästi ei käitu.

Eesti ettevõtete jaoks on suurim probleem täna tööjõupuudus ja tagasihoidlik innovatsioon. «Kui pole võtta inimesi, siis pead töötama nutikamalt ja rohkem investeerima kaasaegsetesse lahendustesse. Eeldused on olemas ja kui vaadata, siis ettevõtjate kasumlikkus on hakanud kasvama. On õige aeg investeerida innovatsiooni,» rääkis Josing. Eesti tänavuse majanduskasvuprognoosi tõstis instituut 4,5 protsendile.

Eesti eksport on aastaga tublisti kasvanud. «Ekspordi lisandväärtus ja see, mida me ekspordime, võiks olla väärtusahelas kõrgemal,» märkis Josing. Ebapiisav nõudlus teeb Eesti ettevõtetele aga üha vähem muret, kuna hästi läheb ka naabritel, kes Eesti kaupu ostavad.

«Ka riigid, kes Euroopa silmis on pahapoisid, näiteks Ungari, siis majanduse mõttes läheb nende ettevõtetel hästi. Hästi läheb ka Rootsil, Soomel. Isegi Kreeka majandususaldus on paranenud. Kreeka ettevõtjad tunnevad, et on kõige raskemast situatsioonist välja tulnud,» rääkis Josing.

«Keskkond on soodne ja toetab majanduse arengut. Kui ei saa seda tõusulainet ära kasutada, on ainult ennast süüdistada,» lisas ta.

See lubab ettevõtjatel ka hindu tõsta. «Inflatsioon kipub olema lõngakera, mis veereb ühest sektorist teise. «Hinnad tõusevad, ma tõstan ka,»» kirjeldas Josing. Täna on Eesti tarbijate ostukorv kallim kui kunagi varem. Neljaliikmelise pere kohta maksavad põhitoiduained 72 eurot nädalas. Aastaga on toidukaubad kallinenud  6,5 protsenti. «Kui Prantsusmaal oleks toidu hinnad aastaga nii palju tõusnud, siis nad vist marsiksid tänaval,» märkis Josing.

«Baltimaade toiduhindade tõus on Euroopa kiiremaid. Soomes on viimase aastaga toidu hinnad hoopis langenud,» tõdes ta.

Tagasi üles