Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Soome tuumajaam valmib plaanitust 10 aastat hiljem

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Olkiluoto-3 tuumareaktori ehitus selle aasta augustis | FOTO: Reuters Staff/REUTERS/Scanpix

Soome energeetikakompanii Teollisuuden Voima (TVO) teatas esmaspäeval, et tuumaelektrijaama Olkiluoto 3 valmimine lükkub pool aastat edasi ning elektrit ei hakata tootma enne 2019. aasta maid. Varasema plaani järgi oleks jaam pidanud tööle hakkama järgmise aasta lõpus. Tuumajaama valmimist on korduvalt edasi lükatud ning kui nüüd lõpuks suudetakse tähtajast kinni pidada, valmib tuumajaam esialgu planeeritust kümme aastat hiljem.

Prantsusmaa tööstushiid Areva, kes TVO-le reaktorit ehitab, lubas, et esimene elektriühendus Olkiluoto 3ga luuakse 2018. aasta detsembris ning regulaarset tootmist peaks alustatama 2019. aasta mais.

Olkiluoto 3 juht Juoni Silvennoinen ei soovinud veel öelda, kas nad Arevale tähtaegade viimaste edasilükkamiste eest ka kahjunõude esitavad või mitte.

«Viivitus ei pruugi tingimata mõjutada meie nõudmisi, seda tuleb hiljem eraldi hinnata,» ütles Silvennoinen Kauppalehtile. «Aga positiivsena seda võtta ei saa,» lausus ta.

Algul pidi Olkiluoto 3 valmis saama 2009. aastal ning maksumuseks oli planeeritud 3,2 miljardit eurot, aga lõplik maksumus tuleb hinnanguliselt kolm korda suurem.

TVO on eriti mures Prantsusmaa tuumatööstuse reorganiseerimise pärast, kus Suurbritannia tuumajaama Hinkley Point ehitamisel on juhtpositsiooni võtnud energiafirma EDF. Soomlased kardavad, et prantslaste prioriteet saab olema sealne projekt Flamanville, mis on samuti kaua veninud, mitte aga Olkiluoto. Flamenvilleʼi valmimine on hilinenud kuus aastat ning selle maksumus võrreldes esialgse projektiga on kasvanud kolm korda.

Hinkley Point on kriitika all samuti hinna kasvamise pärast, see on jõudnud 20 miljardi naelani (22,4 miljardi euroni).

Financial Times kirjutab, et peaaegu kõigi Lääne-Euroopas ehitatavate uute tuumaelektrijaamade, nii ka Olkiluoto valmimise viivitused ja probleemid on tingitud sellest, et pärast Tšornobõli katastroofi 1987. aastal on ehitatud vähe tuumajaamu, mistõttu napib ka oskusteavet.

Ehitamise ajal on tuumajaama valmimistähtaega mitu korda edasi lükatud. 2012. aasta juulis teatas TVO, et jaam ei valmi enne 2015. aastat ehk viis aastat algsest tähtajast hiljem.

2014. aasta veebruaris ütles TVO, et ei avalda jaama eeldatavat valmimisaega, sest ettevõte ootab Areva ja Siemensi konsortsiumilt uuendatud graafikut. Mõni nädal hiljem kirjutas Kauppalehti, et Areva ähvardab erimeelsuste tõttu ehitamise hoopis katki jätta.

Areva ja Siemensi konsortsium nõudis Euroopa arbitraaži kaudu TVO-lt 3,5 miljardit eurot, väites, et tähtaegade nihkumise on põhjustanud tellija. TVO on omakorda esitanud vastusüüdistuse ja nõuab konsortsiumilt 2,6 miljardit, et need kataksid ettenägematutest kulutustest osa.

Eelmisel aastal andis arbitraaž õiguse TVO-le, aga ei täpsustanud, kui palju viimane peaks saama. TVO on 1969. aastal asutatud energeetikakompanii, mille omanikud terve hulk energia- ja tööstusettevõtteid. Praegu toodab TVO kuuendiku Soomes toodetud elektrist, pärast kolmanda reaktori valmimist kasvab ettevõtte osakaal kolmandikuni.

Kui Soome 2002. teatas, et plaanitakse ehitada tuumaelektrijaam, põhjustas see energeetikatööstuses suurt elevust, sest toona käis jutt esimesest tuumajaamast Lääne-Euroopas enam kui kümneaastase vaheaja järel. Enne seda oli Olkiluotos kaks reaktorit, mis kumbki toodab 860 megavatti elektrienergiat. Soome valitsuskabinet kiitis kolmanda reaktori ehitamise heaks 2005. aasta veebruaris ning samal aastal algas ka ehitus.

Erinevalt paljudest lääneriikidest, kus tuumajaamade ehitus on muutunud tabuks, plaanitakse Soomesse veel teist uut tuumajaama.

2007. aastal asutatud Fennovoima otsustas kasutada Venemaa tehnoloogiat, sest Rosatom on uusi tuumajaamu edasi ehitanud. 34 protsenti Fennovoima aktsiatest kuulub sellelesamale Rosatomile. Paraku tabas tagasilöök ka Fennovoimat, kelle ehituslitsentsi saamine lükkus aasta võrra edasi. See oli Fennovoimale piinlik seik, sest varem olid nad hoobelnud, et suudavad TVO vigu vältida.

«Siin on väljakutseid. Aga me loodame, et suudame teistele teed näidata,» ütles Fennovoima tuumaenergeetikainsener Minttu Hietamäki eelmise aasta juuni alguses. Fennovoima tegevjuht Toni Hemminki lisas, et nad on palganud koguni mõned töötajad Olkiluoto projektist. «Nad teavad probleemide tuuma,» kinnitas Hemminki.

LISALUGU

Hanhikivi tuumaelektrijaam

Hanhikivi tuumaelektrijaama projekti arendab 2007. aastal asutatud Fennovoima, kelle omanik on Soome energia- ja tööstuskompaniide moodustatud konsortsium Voimaosakeyhtiö, kellele kuulub 66 protsenti Fennovoima aktsiatest, ning veidi üle kolmandiku ettevõttest kuulub Venemaa Rosatomile.

Algul oli osanikuks Saksamaa energiakontsern E.ON, kuid 2012. aastal loobus ta osalusest ning mingi aeg kuulus Voimaosakeyhtiöle sada protsenti Fennovoima aktsiatest. Hiljem omandas E.ON osaluse Rosatom.

Soome valitsus andis Fennovoimale loa 1200-megavatise võimsusega aatomielektrijaama ehitamiseks 2010. aasta 21. aprillil, parlament kinnitas otsuse sama aasta 1. juulil. Pyhäjokile ehitatav tuumaelektrijaam peaks valmima 2024. aastal. Rosatomiga alustas Fennovoima läbirääkimisi 2013. aasta detsembris.

Lõpliku loa tuumaelektrijaama ehitamiseks sai Fennovoima 2015. aasta augustis. 1200-megavatise võimsusega reaktori maksumuseks peaks kujunema kuus miljardit eurot ning pärast selle valmimist 2024. aastal toodab see kümme protsenti Soome vajaminevast elektrienergiast.

Tagasi üles