Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas euroraha kütab Eestis ehitusbuumi?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Trev2 Grupi juht Sven Pertens. | FOTO: Liis Treimann

Koos ellu ärganud majanduskasvuga on tuurid üles võtnud ehitus, mille maht on kasvanud eriti kiiresti viimased kaks kvartalit. Oma osa annab kasvu eurotoetus Eestile.

Kui linnas ringi vaadata või koju remondimeest otsida, on päris selge, et ehituses on buum – kõik kohad on kraanasid täis ja ehitajatel peadpööritavalt kiire. Eesti ehitussektori käibest moodustavad Euroopa Liidu toetused umbes viis protsenti. Taristuehituses on osakaal oluliselt kõrgem, elamuehituses tagasihoidlikum.

Kuigi eurotoetuste osakaal on ehituse üldkäibest väike, on tee-ehitusega tegeleva Trev2 Grupi juhi Sven Pertensi sõnul toetustel sektorile arvestatav mõju.

«Otseselt mõjutavad ehitussektori käekäiku investeering hoonete energiatõhususe parandamisse ja teedesse, ühtekokku ligi 700 miljonit eurot, ehk pea viiendik eelarveperioodiks Eestile eraldatud toetusest,» rääkis ta. «Keskmiselt seega sada miljonit eurot eelarveperioodi iga aasta kohta, mis on omakorda umbes viis protsenti Eesti ehitussektori aastakäibest.»

Pertens lisas, et eurotoetuse kaudne mõju majandusarengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edenemise ja tootlikkuse tõusuna on muidugi suurem. Tema hinnangul on Euroopa Liidu meetmed Eesti ehitussektorit märkimisväärselt elavdanud ja suurendanud seega sektori tööhõivet.

Hoonete ehituses oli Euroopa Liidu ja riigi tellimuste mõju suur kümme aastat tagasi, kui erasektor ei tahtnud mõned aastad ehitamisest midagi kuulda.

Taristuehituses on Euroopa Liidu toetuse osakaal väga kõikuv. Eelarveperioodi (praegu 2014–2020) algusaastatel rahastatakse ehitamist pigem Eesti riigieelarvest, perioodi lõpu poole kasvab Euroopa Liidu toetuse tähtsus.

«Tänavu moodustavad eurotoetusega projektid taristuehituses hinnanguliselt 20–30 protsenti sektori käibest. Võimalik, et järgnevatel aastatel veelgi enam. Üldehituses on eurorahaga projektide osakaal kindlasti väiksem,» rääkis Pertens.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitusosakonna juhi Karin Sillmanni sõnul mõjutab ehitussektorit aga rohkem majanduse üldine olukord kui Eestile makstud toetus. «Toetuste tähtsus ehituses tõuseb majanduskeskkonna halvenemisega,» märkis Sillmann.

Ehitusettevõtjate liidu direktori Indrek Petersoni hinnangul on jutt ehitusbuumist aga tugevasti liialdatud.

«Ehitusmaht ei ole veel eelmise buumi tasemele jõudnud,» ütles ta. «Ja ehitussektori palgad on riigi keskmisest praegu mitu protsenti maas.» Pealegi, toona oli ehituses tööl 86 000, praegu ainult 60 000 inimest.

Struktuurifondide toetused vähenevad eelolevatel aastatel, kuna Eesti elatustase, küll vaikselt ja vaevaliselt, siiski läheneb Euroopa Liidu keskmisele.

«Ehitussektor peab kohanema ning juba praegu kavandama pikaajalist strateegiat ja hajutama riske, sealhulgas tegelema innovatsiooni ja ekspordiga. Leevendust peavad pakkuma erasektori arendused ja kindlasti käivituv Rail Balticu projekt,» märkis Sillmann. Rail Balticust rääkides kardavad ehitusettevõtjad juba praegu, kas tööjõudu jätkub ja kas suudetakse ehitada piisavalt kiiresti.

Trev2 Grupi juhi Sven Pertensi sõnul määrab ehitussektori käekäigu Eesti majanduse kasvukiirus ja see, kui palju suudab riik edaspidi hoonete ja rajatiste ehitamist tellida. «Koos eurotoetustega investeerib riik praegu teehoidu 300, paremal juhul 350 miljonit eurot aastas, mida on märkimisväärselt vähem, kui laekub riigieelarvesse kütuseaktsiisina,» märkis ta nördimusega.

Hoonete ehitusmaht eelolevatel aastatel tõenäoliselt kasvab, kuna ettevõtjad tahavad enne energiatõhususe direktiivi kehtima hakkamist tööga pihta hakata. «Pärast määruse jõustumist hoonete ehitamine kindlasti väheneb,» ennustas ehitusettevõtjate liidu direktor Indrek Peterson.

2019. aastaks peavad kõik riigi ja kohalike omavalitsuste hooned olema liginullenergiahooned ning 2021. aastast peavad väga vähe energiat kulutama ka kõik uued erahooned. See aga tähendab, et ehitamine hakkab maksma 15–20 protsenti rohkem, kuid tellijad ei pruugi sellist hinnatõusu alla neelata.

LISA

Euroopa Liit maksab meile miljardeid

2007–2013 eelarveperioodi jooksul sai Eesti Euroopa Liidu struktuurifondidest kokku 3,4 miljardit eurot, sellest 1,24 miljardit eurot oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kasutada.

Praeguse, 2014–2020 eelarveperioodi jooksul on suurusjärk sama. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest suunatakse Eestisse 3,5 miljardit eurot, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saab 1,3 miljardit eurot transpordi, infoühiskonna, majandusarengu ja energeetika turgutamiseks.

Sel eelarveperioodil on suurem rõhk pehmetel väärtustel, eelmisel eelarveperioodil pigem betoonil. «Eelmisel perioodil suunati välisraha oluliselt enam investeeringuteks maanteedesse, transporti ja kinnisvarasse, sel perioodil rohkem teenustesse, nagu tööturu- ja haridusmeetmed, koostöö- ja teadusprogrammid ning muud inimestele suunatud arengu- ja nõustamisprogrammid,» rääkis rahandusministeeriumi peaspetsialist Ott Heinapuu.

Tagasi üles