Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rumalate otsuste uuring tõi Nobeli auhinna

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nobeli majanduspreemia laureaat Richard Thaler. | FOTO: HANDOUT/UNIVERSITY OF CHICAGO/Scanpix

Richard Thaler on maailma juhtivaid eksperte suhteliselt uues teadusharus, mis ühendab majanduse ja psühholoogia. Oma karjääri jooksul on ta uurinud eelkõige inimeste halbu valikuid. Halbu valikuid tehakse kõiges: näiteks säästavad inimesed liiga vähe pensioniks ja tippspordiklubid ei oska meeskondadele uusi mängijaid valida.

Thaler on oma teadustöödes inimeste majandusotsuseid analüüsides lähtunud reaalsetest eeldustest, põhjendas Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia preemia määramist.

«Meie, ameeriklased, sööme liiga palju, võtame liiga palju võlgu, säästame liiga vähe ja lükkame kõik asjad, mis on vähegi ebameeldivad, nii kaugesse tulevikku kui võimalik,» kirjutas Thaler 2011. aastal The New York Timesis ilmunud kolumnis.

Tema tuntuim raamat on Cass Sunsteiniga kahasse kirjutatud «Nüke» («Nudge»), mis  räägib sellest, kuidas ühiskond, avalikud ja eraorganisatsioonid aitavad inimestel teha paremaid igapäevaotsuseid.

«Inimesed teevad tihti halbu otsuseid ning vaatavad neile tagasi arusaamatusega,» kirjutasid Thaler ja Sunstein.

Oma uurimistöös enesekontrolli  või õigemini selle puudumisest puudutas Thaler ka igivana probleemi, miks on uusaastalubadusi raske kinni pidada.

«Arvan, et minu uurimistöö kõige olulisem mõju on arusaamine, et majanduses tegutsevad inimesed ja majandusmudelid on nende tegevuse tulemus,» ütles Thaler auhinna määramise teatavaks tegemise ajal toimunud telepressikonverentsil.

Vastates küsimusele, kuidas ta kavatseb üheksa miljoni Rootsi krooni (940 000 eurot) kulutada, vastas teadlane: «Üritan seda kulutada nii irratsionaalselt kui võimalik.»

Peaaegu kogu 20. sajandi kestel on ökonomistid eeldanud lihtsustatult, et inimesed käituvad ratsionaalselt. Nad on küll teadnud, et see päris nii ei ole, aga valitses uskumus, et see on tõele külaltki lähedal.

Professor Thaleril on suur osa selles, et majandusteadlased on hakanud sellest teooriast eemalduma. Ta ei näidanud lihtsalt, et inimesed on irratsionaalsed, mis on selge, aga selle teadmisega pole suurt mitte midagi peale hakata. Thaler näitas, et inimesed kalduvad ratsionaalsusest kõrvale kindla mustri järgi, mistõttu on nende käitumist võimalik ennustada.

Näiteks näitas ta, et inimesed ei käsitle kogu teenitud raha ühesugusena. Kui bensiini hind langeb, peaksid inimesed kokkuhoitud raha kulutama millegi muu peale, mida nad kõige rohkem vajavad. Tegelikult kulutab inimene siis bensiinile rohkem raha, ostes isegi sellist bensiini, kui see võib olla tema autole kahjulik.

Richard Thaleri teine uurimisvaldkond on õiglus. Tema uuringu järgi peavad inimesed õiglust väga tähtsaks ja karistavad neid, kelle tegevus ei ole nende meelest õiglane. Sellisel käitumisel on ka majanduslikud tagajärjed. Näiteks selgitab see, miks vihmavarjumüüjad ei tõsta paduvihma ajal hindu.

See peegeldub ka majanduslanguse mehaanikat. Tavalise majandusteooria järgi peaks majanduslanguse ajal töötajate palku alandama vastavalt sellele, milline on nõudlus teenuste ja kaupade järele, mistõttu langus ei tohiks töötust suureneda. Tegelikult peavad töötajad palga langetamist ebaõiglaseks ning eelistavad töötajate arvu vähendamist palga langetamisele.

Eesti kohta see teooria vist ei kehti, sest viimase majanduslanguse ajal alandati märkimisväärselt palku, aga tehti ka suuri koondamisi, mistõttu kasvas tööpuudus pea 20 protsendini.

Richard Thaler on teinud lühiepisoodi läinud finantskriisile pühendatud filmis «Suur vale» («The Big Short»), kus ta mängis iseennast. Filmis istus Thaler tuntud näitleja Selena Gomeze kõrval Blackjaki-laua ääres, selgitas, mis asjad on CDOd. (CDO – Collateralized Debt Obligation on keeruline finantstoode, mis pannakse kokku rahavoogudest toodetavatest varadest, nagu väljaantud laenud ning need kokku pakitud tooted müüakse edasi investoritele).

Majandus ei kuulu nende teadusharude hulka, milles Rootsi teaduste akadeemia määrab auhinna Alfred Nobeli testamendi kohaselt. Majandusauhinna asutas Rootsi keskpank 1969. aastal ning selle on pälvinud 79 laureaati.

Eelmisel aastal said Nobeli majandusauhinna Harvardi Ülikooli professor Oliver Hart ning Massachusettsi Tehnikaülikooli professor, soome päritolu Bengt Holmström.

Nobeli majanduspreemia on teiste hulgas pälvinud ka Robert Shiller (2013), Paul Krugman (2008), Milton Friedman (1976).

FAKTIKAST

Richard H. Thaler

Sündinud: 12.09.1945

Haridus:

Case Western Reserve’i Ülikool 1967, bakalaureus

Rochesteri Ülikool 1970, magister

Rochesteri Ülikool 1974, doktor

Praegused ametikohad:

Chicago Ülikooli professor

Rahvusliku majandusuuringute büroo, kaasdirektor koos Nobeli majanduspreemia laureaadi Robert Shilleriga

Tagasi üles