Toidutöösturid: ka lihttööliste leidmine on iga kuu aina keerulisem

Anne Mere.

FOTO: Vallo Kruuser

Eesti toidutööstusettevõtete juhid ütlesid, et suurimateks murekohtadeks sektoris on riigipoolse toe puudus uutel eksporditurgudel ja tööjõu nappus.

«Tunnen sügavat muret, et nii lihttööliste kui spetsilistide leidmine on iga kuu aina keerulisem,» ütles Rakvere lihatoodete omanikfirma HKScan Estonia juht Anne Mere. «Välismaalaste palkamise protsess on liiga bürokraatlik ning selle aasta kvoot on juba ka täis. See protsess vajaks lihtsustamist ning puudus on ka lihttööjõust, mitte ainult spetsialistidest.»

Mere sõnul peaks töötukassa hüvitiste süsteem soodustama tööle naasmist, mitte kodus püsimist. Samuti oleks vaja tihendada koostööd kutsekoolidega, et saada vajalike oskustega tööjõudu.

Toidutööstuste juhid tõid välja, et palgarallit on tunda igal sammul. «Juba praegu on näiteks HKScanis tööjõukulud suuruselt teine kuluartikkel toorainekulu järel,» lisas Mere. Automatiseerimine on kindlasti kõigis ettevõtetes järjest enam teemaks, kuid Eesti ja ka Baltikumi turu maht on liiga väike, et suuremamahulisest automatiseerimisest rääkida. Selleks oleks vaja suuremat eksporditurgu, kuhu sadu tuhandeid tonne müüa.

Tere ja Farmi piimatööstuse juht Katre Kõvask nentis, et tööjõuprobleemist on räägitud juba aastaid, aga pole jõutud ikka selleni, et valitsus teeks konkreetseid samme olukorra lahendamiseks näiteks tööjõumaksude osas. «Inimeste puudus ja palgasurve on need küsimused, millega tänane tööstuse juht tegeleb hommikust õhtuni. Kui sinna kõrvale tulevad hüppelised aktsiisitõusud ja lisanduvad maksud, siis tekib küsimus, et kas üldse tasub nii palju pingutada selle kõige üleval hoidmiseks.»

Tööjõupuuduse kõrval tõid ettevõtete juhid teise olulise murekohana välja uute eksportturgude ja toodetele suurema lisaväärtuse andmise vajaduse. «Ega Eesti tooteid keegi kusagil niisama ei oota. Näiteks kui tahta minna Aasia turule, siis meid ei kuula keegi. Eesti riigi bränd on küll tore, aga ennekõike vajaksime kontaktide loomist, et meid keegi üldse jutule võtaks,» rõhutas Kõvask.

«Samuti on küsimus selles, et meie ekspordivõimekus piirdub paljuski turgudega, mis jäävad 24h raadiusesse. Pikema säilivusajaga toodete puhul, nagu näiteks lõssipulber, jääb ainult hinnaargument, sest seda brändida ju ei saa. Tootele suurema lisandväärtuse andmine on endiselt küsimus, mis Eesti ekspordivõimekust pärsib,» märkis ta.

Tööstuste juhid tõid välja, et meie konkurentsivõimet eksportturgudel mõjutab oluliselt ka valitsuse maksupoliitika – eelkõige kütuse-, elektri- ja gaasiaktsiisi tõus ning raskeveokite teekasutustasu kehtestamine. Samuti teeb neid murelikuks, et laualt pole maas ka magustatud jookide maksu kehtestamine, mis mõjutaks peamiselt joogi- ja piimatööstust.

Tagasi üles
Back