Kuigi president Kersti Kaljulaid jättis magustatud jookide maksu suvel välja kuulutamata, nähes seal mitmeid probleeme, leidis nüüd rahandusministeerium, et magusamaksuga on kõik korras.
Rahandusministeerium pressib limonaadimaksu edasi (2)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
9. oktoober 2017, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikalt venima jäänud magusamaks on külvanud palju segadust. Esiti pidi see jõustuma järgmise aasta algusest, aga president näitas sellele punast tuld. Paar kuud hiljem leidis ka valitsus, et maksuga annab oodata ja järgmise aastal seda ei tule. Kas ja kuna ja mis kujul Eesti pretsedenditu maks üldse kehtima peaks hakkama, on praegu ebaselge. Ka koalitsioonipartnerid on eri seisukohtadel.
Kuigi rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) ise magusamaksu ei toeta, saatis rahandusministeerium möödunud nädala lõpus tema allkirjaga dokumendi riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Mihhail Stalnuhhinile, kus ta kummutab presidendi etteheited ja kaitseb maksu kehtestamist.
Mäletatavasti toetas Kersti Kaljulaid maksu sisulist ideed, milleks on suhkru tarbimise vähendamine, kuid samas ei meeldinud talle erand, mis vabastab maksust laevadest ja lennukitest kaasa ostetud joogid. See ei oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, leidis president.
Rahandusministeerium tuli aga nüüd lagedale mitmete argumentidega, miks laeva- ja lennufirmad sellist erandit ikkagi vajavad. Näiteks tõid nad välja, et müügikohad laeva pardal on mõeldud ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, mitte igapävase tarbimisvajaduse rahuldamiseks. See on oluline piirang, mis muudab laevakaubanduse osakaalu magustatud jookide müügis väga väikeseks.
Ministeeriumi sõnul müüs Tallinn-Helsinki laevaliinide turuliider Tallink oma liinilaevadel 2015. aastaö 1,5 miljonit liitrit magustatud jooke. Eestis müüdi samal aastal 115 miljonit liitrit magustatud jooke. Tallinki osakaal on seega vaid 1,3 protsenti. Laevandusfirma aga ei saaks seda kogust arvestada maksulaekumise arvutamisel, sest maksukohustus oleks ettevõtjal vaid laeva Eesti vetes viibides ja sellel ajal poes magustatud jooke ei müüdaks.
Teine ministeeriumi argument on see, et kui maismaa müügikoht on seotud konkreetse geograafilise kohaga ja sellel on asukohta määratlev aadress, siis laev muudab oma asukohta, väljudes Eesti territooriumilt või sisenedes sinna. See tekitaks laevafirmale erinevalt maismaa müügikoha pidajast täiendava halduskoormuse.
Kolmandaks selgitas rahandusministeerium, et magustatud joogi maksu tervisekaitseline eesmärk on mõjutada tootjaid muutma retsepte, et joogid sisaldaksid vähem suhkrut, ja muuta isikute tervisekäitumist.
«Laevast magustatud joogi ostmine on isiku jaoks kindlasti seotud kaasnevate kuludega ja suhteliselt tülikas, mistõttu ei ole maismaa ja laeva müügikohad võrdsetel faktilistel alustel – on raske ette kujutada, et füüsiline isik läheb oma igapäevast tarbimisvajadust rahuldama laeva müügikohta. Maismaa müügikoha külastamisega ei kaasne ühtegi maksu ega tasu. Küll aga kaasneb tasu laeva müügikoha külastamise eest, mis seisneb pileti ostmises,» märgib ministeerium.
Holsmer: ministri teod ja sõnad ei lähe kokku
Rahanduskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Remo Holsmer ütles, et Tõniste kinnitas kaks nädalat tagasi rahanduskomisjonile, et magusamaksu järgmisel aastal ei tule.
«Paraku ministrite sõnad ja teod ei lähe kokku. Eelmisel nädalal rahanduskomisjonile saadetud kirjas teeb Tõniste ettepanekud vastava seaduse muutmiseks nii sisuliselt kui ka jõustumise osas. See tähendab, et rahandusministeerium soovib ikkagi magusamaksu seadustada,» ütles Holsmer.
Ministeeriumist öeldi hiljem Postimehele, et Tõniste kiri on saadetud vastusena rahanduskomisjoni küsimusele, kas ministeerium nõustub presidendi poolt seaduse väljakuulutamata jätmisel esitatud õiguslike põhjendustega. «Sellest ei saa kindlasti järeldada nagu sooviks ministeerium seda maksu kiiresti vastu võtta ja jõustada,» ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.
Magustatud jookide maksu on varem kaitsnud ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin. Ta ütles augustis, et erisus laevafirmadele on väga õige asi, kuna see soosib Eesti tootjaid ja ettevõtteid. Kui see eelnõust kaotada, ostavad Eesti laevafirmad magustatud jooke välismaalt, mistõttu kaotame me miljoneid eurosid maksutulu, rääkis ta.
Kuna aga rahandusministeerium ja rahanduskomisjon ei ole presidendi etteheidetega nõus, on väga tõenäoline, et vaidlus läheb kohtusse. Sellele viitas selgelt ka Stalnuhhin.
Magusamaksul on veel teisigi lahtisi otsi
Magustatud jookide maks laieneb lisaks karastusjookidele ja magustatud veel ka jogurtitele, piimajookidele ja naturaalsetele mahladele. Samas soovib rahandusministeerium jätta kolm viimast tootegruppi maksu alt välja. Selle tarvis taotleb Eesti riik Euroopa Komisjonilt erandit.
Nii esitaski rahandusministeerium 22. juunil Euroopa Komisjonile riigiabi eeltaotluse. Pärast Euroopa Komisjonilt tagasiside saamist ning konsultatsioone järgneb eeltaotlusele ametlik taotlus. Ametliku taotluse alusel otsuse tegemiseks või lisainfo küsimiseks on Euroopa Komisjonil aega kaks kuud.
Ligi kahe kuu jooksul pole Euroopa Komisjon Eesti riigiabi taotluse peale midagi kostnud. Rahandusministeeriumi sõnul on kõnelused praegu peatunud ja need saavad jätkuda alles seejärel, kui saabub selgus magusamaksu seaduse edasise menetluse ja seaduseelnõu teksti osas.