EY aasta ettevõtja avapauk: tulevik toob prügi ja robotid

Konverents "Prügi: kas tuleviku maavara?" ja EY Eesti Aasta Ettevõtja 2018 konkursi välja kuulutamine.

FOTO: Mihkel Maripuu

EY aasta ettevõtja konkursi avaürituselt jäi kõlama idee, et lisaks automatiseerimisele on ettevõtluse tuleviku jaoks oluline ka keskkonnasääst, seda mitte pelgalt moe vaid ka omakasu pärast.

Reedel kuulutas ärikonsultatsioonide ja maksuteenustega tegelev EY 10. korda välja Eesti aasta ettevõtja konkurssi.  Avaüritusel toimus ümarlaud, kus ettevõtjad keskkonnasäästu ja ettevõtluse tuleviku üle arutlesid.

Parimad ettevõtted saavad alguse ühiskonna valupunktist, millele leitakse leevendus.  Mullune Belgia EY aasta ettevõtja Dirk Vyncke rääkis, kuidas tema 100-aasta vanune pereäri sai tuule tiibadesse sellest, et kivisüsi oli kallis ning vanaisa hakkas kütusena kasutama hoopis linajääke. Ka belglane püüab leida viise, kuidas prügist ja jäätmetest kasu lõigata.

Mullu olid Eesti aasta ettevõtjateks Cleveroni nutikate pakiautomaatide loojad Arno Kütt ja Peep Kuld, kes peavad oma eesmärgiks hoida kokku inimeste aega. «Kellelgi pole aega liiga palju ja seegi kulub ebameeldivate rutiinsete tegevuste peale,» arvas Kuld.

Paratamatul peavad ettevõtjad hoidma kokku ka energiat ja toorainet. «See on igapäevas töö osa, mõelda, kuidas tekiks vähem jäätmeid ja minna üle säästlikumatele lahendustele. See on kuluefektiivne. See ei ole mitte lihtsalt popp, vaid see on igapäevase töö osa,» tõdes Krimelte juht ja asutaja Jaan Puusaag.

Ka kaugkütet pakkuva  Utilitas kontserni juht Priit Koit kinnitas, et ettevõtja eesmärk ongi otsida võimalusi kokkuhoiuks ning energiasääst ning taastuvenergiate kasutamine on omavahel väga tihedalt põimunud teemad.

«Taastuvenergiate kasutamises on meil veel palju teha. Kui vaatame Eesti energiatasakaalu, siis küttest on meil 50 protsenti taastuvenergiat, elektrist 15 protsenti ja transpordist praktiliselt mitte midagi,» rääkis ta.

Eesti Energia juhatuse esimees  Hando Sutter  möönis, et taastuvenergiate osas on meil veel pikk tee ära käia, kuid energia vallas pole mitte kõik lood Eestis kehvasti.  «Eesti on Euroopa Liidu kõige energiasõltumatum riik ja see on väga hea. Keskkonnaküsimus on loomulikult teine, kuigi Eesti  õhukvaliteet on üks parimaid Euroopas. Ainuke asi, kus me veel väga heal kohal ei ole on CO2 tootlikus inimese koha, kuna meid on aga vähe, siis maakere kliimat see kuigi palju ei mõjuta. Oleme aga lubanud ka seda vähendada.»

Vyncke kinnitusel on aga fossiilkütuste kallal pusimine täielik aja raiskamine. «Ei ole vaja arendada uusi tehnoloogiaid, et ökoloogilist jalajälge suurendada.» Taastuvenergiate peamine komistuskivi on aga nende ettemääramatus: energiat toodetakse siis kui tuul puhub või päike paistab. Muul ajal peab aga leidma teise viisi, kuidas energiat saada.

Kliimamuutustega võitlemiseks on fossiilkütustele alternatiivina välja pakutud tuumaenergiat. Vyncke arvates pole aga ka tuumaenergia teab mis hea idee, kuna tegemist pole taastuva ressursiga ning seepärast peaks kasutama pigem biomassi.

Ettevõtjate jaoks tuleb kokkuhoid aga ka automatiseerimisest ning siin ei pääse ka nutikad erialad kuna robotid pakuvad konkurentsi isegi juristidele. Advokaadibüroo Raidla Ellex asutaja Jüri Raidla, kes oli EY Eesti Aasta Ettevõtja 2014. aastal tõdes, et robotid on oma koha leidnud ka õigusbüroodes Londonis ja Helsingis.

«Peame ajaga kaasas käima ja robotid tulevad kindlasti ka meile, me ei tohi sellest progressist maha jääda. Kui pean oma pensionile mineku kõne, saan selle pidada veel inimeste. Minu järglastel ei pruugi enam sellist rõõmu olla,» rääkis Raidla, kes kerge muigega räägib oma büroost kui 1000-aastasest projektist.

Kütt märkis, et inimestele võiks jääda loominguline ja otsustav töö. « Robotite ülesanne on inimestelt loll töö ära võtta,» arvas ta.

2018. aasta võitja selgub märtsis.

Loe ka neid

Tagasi üles