EASi juht: vaid pidev katsetamine ja läbikukkumine viib tulemuseni (4)

, EASi juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EASi juht Alo Ivask.
EASi juht Alo Ivask. Foto: Erakogu

Järjest enam väärtustub see, et kõik uus ja innovaatiline saab tulla ainult proovimisega, sest  korduvad katsetused ja sealjuures mitmed läbikukkumised aitavad lõpuks avastada viisi, kuidas jõuda tulemuseni.

Sel nädalal toimuval ettevõtlusnädalal arutatakse taas kord, kuidas suudame riigi ja ettevõtete tasandil rahvusvaheliselt paremini hakkama saada. Ja mis veelgi tähtsam – selles halastamatus konkurentsis raskekaallaste ja üliraskekaallastega läbi lüüa, eksportida ning riigina hästi toime tulla.

Lihtsat ja lühikest vastust sellele küsimusele pole, aga mistahes vastus algab olulisemast – meie endi suhtumisest ettevõtlikkusse ja ettevõtjasse. Iga ettevõtte alustamine on ju võrrand kümnete tundmatutega ja seetõttu päris keerukas tegevus. Selge, et päris igaüks sellele teele ei riskigi minna. Seda enam peaks väärtustama neid julgeid ja teotahtelisi, kes asja ette võtavad. Lõppude lõpuks on ju nii, et kui ettevõtlusel läheb hästi, siis läheb ka kogu ühiskonnal hästi. Ettevõtlusnädala, ettevõtlusorganisatsioonide ja sealhulgas EASi tegevuse eesmärk ongi julgustada inimesi seda ise-tegemise-teed valikuvariandina kaaluma ja otsustama, kas see võiks olla õige valik just tema jaoks.

Feilimine = ma ei proovinudki

Tänavust ettevõtlusnädalat ette valmistades oleme EASis oma ettevõtlussõnastikku kokku pannud. Üks oluline sõna on seal ka “ebaõnnestumine” või “feilimine”. Meie sõnastikus ei ole aga selle tähendus mitte kukkusin läbi, vaid see, et ei proovinudki. Järjest enam väärtustub see, et kõik uus ja innovaatiline saab tulla ainult proovimisega, sest eks näiteks korduvad katsetusedki uute prototüüpide väljatöötamisel, sealjuures mitmed läbikukkumised, aitavad lõpuks avastada viisi, kuidas jõuda tulemuseni.

Kui vaadata rahvusvahelist praktikat, siis enamuses majanduslikult edukates riikides on EASile sarnane riiklik institutsioon olemas. Lisaks erinevate toetuste ja teenustega tegelemisele on ka EAS riiklik kaubanduse edendamise organisatsioon (ingl. k Trade Promotion Organization) nii nagu sama pildi osadeks on ka ettevõtlusliidud ja kommertskojad ehk äri ja kaubandust edendav struktuur, kelle kontaktivõrgustik, infobaas ja teadmised välisturgudest ning aktiivsed meetmed eksportivate ettevõtete jaoks (messid, ärivisiidid jne.) aitavad uksi avada ja äris tekkivaid barjääre ületada.

Need organisatsioonid teevad sisuliselt kaht asja – esiteks inspireerivad ja teiseks otsivad ettevõtlusest ambitsiooni ja potentsiaaliga sektoreid ning püüavad neid siis võimendada. Võimendada või võimestada hea väljavaatega sektorit või nišši, et suurendada nii selle mahtu kui haaret. Selle nimel, et oma eksporti kasvatada ja majandusse rohkem raha sisse tuua, teevad kõik riigid väga-väga palju teadlikku plaanipärast tööd. Sedasama tuleb teha ka meil Eestis.

Et enne edu ei saaks otsa kannatus või raha...

Kui räägime ettevõtlusnädalast, siis see ongi näide inspireerimise osast meie ja paljude ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtjate töös. Ja see, mis ülejäänud aasta vältel järgmise ettevõtlusnädalani toimub, on igapäevatöö ja mõtete elluviimine.

Siit jõuamegi küsimusteni - mida siis saab teha, kui turg reguleerib ise olukorda. Analüüsiks tuleb majandusse sisse vaadata. Statistika näitab, et Eesti ettevõtetest on valdav enamus väikesed ja keskmised ettevõtted. Selliseid ettevõtteid piirab tihti see, et nii inimressursi, raha, kui tehnoloogiat on piiratult ning ressursside kasutamisel peab väga efektiivne olema. Ning kui tahta minna eksportima, ja võttes arvesse, et edu saavutamine võib võtta aega aastaid, siis üsna tihti juhtub see, et enne uuel turul edu saavutamist saab ettevõtjal kannatus või ressurss otsa.

Meil ja meie ettevõtetel võib üksi nappida ka võimalusi pikaajalist arendustööd teha ning sellest tingituna võib juhtuda, et asju tehakse osaliselt. Käiakse messidel või arendatakse tooteid, aga tihti tunnetatakse ka ise, et tuleks rohkem ja sidusamaid tegevusi teha, et haarata tervikut. See piirab meie ekspordivõimekust. Eesti edulooks ja ekspordi kasvatamiseks on oluline riigi ja ettevõtete koostöö. Asi algab alati ettevõtja enda ambitsioonist, otsusest, et ta tahab kasvada ja laieneda. Müts maha nende ees, kel seda tahtmist jagub. Aga üleskutsena võib öelda, et tuleks ära kasutada kõik võimalikud vahendid ja meetodid, et suudaksime oma eksporti kasvatada rohkem ja kiiremini kui täna.

Siinjuures võiksid abiks olla muuhulgas ka toetused ja teenused, mis õigesse kohta suunatuna ning hoolikalt kasutatuna saaks anda võimendavat mõju. Kui kogu ühiskonna hüvanguks on võimalik ettevõtlusesse panustamisega protsesse tagant tõugata või kiirendada, on see õige asi. Võime sõnades küll öelda, et küll turg paneb kõik asjad paika, aga päris elus kahjuks täielik iseregulatsioon ei toimi. Või võtab nii kaua aega, et kaotab mõtte. Ressursse juurde pannes saab aga vajalikud asjad kiiremini ära teha.

Eesti ei saa teistele edumaad anda

Tänases globaliseeruvas ettevõtluskeskkonnas ei saa me selle reguleeritava-isereguleeruva turuna ju käsitleda kitsalt Eestit, vaid põhimõtteliselt peame vaatlema turuna pea kogu maailma. Ja midagi pole teha, kui mujal tegutsevad suuremad või ka meiesugused, kes panustavad rohkem, jõuavad nad meist arengutes ette. Tähtis on meeles pidada, et meie edu eest ei hoolitse keegi teine – see saab olla vaid meie endi ühine pingutus.

Pikas plaanis edu taotledes võiksime mõelda, kas meie ettevõtete-ettevõtjate kiht on Eesti majandusliku edu ja inimeste heaolu jaoks piisav. Maksu- ja Tolliameti möödunud aastase info kohaselt maksavad ligikaudu 5000 suurimat maksumaksjat ca 85% riigieelarvesse laekuvatest juriidiliste isikute ja FIE-de maksutuludest. Kuigi majandusel läheb praegu hästi, on ettevõtjate arvu ja suuruse kasvatamine lähema kümnendi võtmeküsimus vananevas ja heaolu kiiremat kasvu ihaldavas Eesti ühiskonnas. Ja EAS on osa vastusest sellele küsimusele, seda kinnitab ka teiste riikide kaubanduse edendamise organisatsioonide kogemus.

Oleme igapäevaselt konkurentsis teiste riikidega, kel jagub nii ajusid kui raha. Ka meil on nii oskuseid, inimressurssi kui raha, kuid peame teadvustama, et tulemusi saame saavutada ainult ühise pingutusena. Sest kui tahame selles võidujooksus edu saavutada, siis peame konkurentsis kasutama arukalt kõiki oma ressursse ja võimalusi. 

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles