Ülevaade: kuidas mõjutab uue aasta riigieelarve tavainimese rahakotti?

Majanduskasv

FOTO: SCANPIX

Möödunud kolmapäeval valitsuselt heakskiidu saanud ja parlamendile esitatud järgmise aasta riigieelarvega kaasneb terve rida muutusi, mis suuremal või vähemal määral mõjutavad ka tavainimese rahakotti. 

Järgnevalt on toodud ülevaade nii nendest muudatustest, mis peaks inimestele rohkem raha kätte jätma, kui ka nendest, mis hakkavad senisest enam raha neelama.

Maksuvaba tulu reform

Üldine maksuvaba tulu määr tõuseb madala ja keskmise palgaga inimestel 2018. aastal 500 euroni kuus. Valitsuse sõnul muutub 86 protsendil töötavatest inimestest elu paremaks, kuna sissetulekud suurenevad 500 000 inimesel.

Kuni 1200 eurot teeniv inimene saab praeguse korraga võrreldes kuni 64 eurot kuus rohkem kätte. Aastas teeb see kuni 768 eurot lisatulu.

Pension tõuseb ja riigitöötajate palk kasvab

Keskmine pension ehk 44-aastase staažiga vanaduspension kasvab 416 eurolt 442 eurole ehk 6,3 protsenti.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond kasvab 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise.

Palgafond kasvab enim ehk 4,5 protsenti siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sh politseinikel, päästjatel, tolliametnikel. Samuti ka sotsiaalhoolekande töötajatel. Palk tõuseb ka õpetajatel, selleks saab haridus- ja teadusministeerium kokku 36 miljonit eurot enam kui tänavu.

Kultuuritöötajate ja noortreenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. 2018. aastal laieneb ka kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ring, mõlemad loomevaldkonnad saavad juurde kolme inimese palgaraha.

Muutub mitmete toetuste kord

Järgmisel aastal suureneb hariduse valdkonnas omavalitsustele antav koolilõuna toetus ühele eurole õpilase kohta ning toetus lasteaiaõpetajate palgatõusu tagamiseks 13,5 miljonile eurole.

Huvitegevuse korraldamiseks tõstetakse toetus 14,25 miljonile ning lisaks hakkab riik toetama ka hariduslike erivajadustega laste haridust 15 miljoni euroga ja koolide tugispetsialiste 6 miljoni euroga.

2018. aastast tõuseb lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta peres 55 euroni kuus. Võrreldes praegusega on tõus viis eurot kuus ehk kokku 60 eurot aastas. Alates kolmandast lapsest on toetus igale lapsele 100 eurot kuus ning lisaks saab pere tänavu 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust.

Sotsiaalvaldkonnas lisandub matusetoetus 4 miljonit ja omavalitsustele antakse üle asendushooldusteenuse korraldus, mida toetatakse 16,7 miljoni euroga. Seda on tehtud arvestusega, et keskmiselt oleks võimalik maksta matusetoetust suuruses 250 eurot. 

1. jaanuarist 2018 muutub paindlikumaks toimetulekutoetuse regulatsioon, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist, lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus.

Riiklike sotsiaalteenuste (abivahendid, rehabilitatsioon, erihoolekanne, laste hoolekanne) rahastamine suureneb 8,4 miljoni euro võrra, võimaldades parandada teenuste kättesaadavust.

Erihoolekande teenuskohtade rahastamine suureneb 2,4 miljonit euro võrra, abivahendite eelarve 3,2 miljonit euro võrra ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 1,7 miljonit euro võrra.

Tervishoiu ja töö vallas raha uutele hüvitistele

Riik hakkab tulevast aastast maksma täiendavat ravimihüvitist uue korra alusel, mis vähendab suure ravimivajadusega inimeste kulusid retseptiravimitele. Kõrge omaosaluskuluga soodusravimite täiendavaks ravimihüvitiseks on tuleval aastal ette nähtud 3 miljonit eurot.

2018. aastast on tagatud stabiilne vajalik eelarve HIV-ravimiteks. Rahastamine suureneb 5 miljoni euro võrra, ulatudes 15 miljoni euroni aastas.

Töötust ennetavate tööturuteenuste rahastamine suureneb 2018. aastal enam kui 3 miljoni euro võrra. Prognoosi kohaselt saab tuleval aastal alustada oskuste täiendamisega ligi 13 000 inimest.

Kohtuväline töövaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub uute võimalustega kirjaliku ja lepitusmenetluse ning kompromissi näol. Eelarves on sellega seotud kuludeks ette nähtud 790 000 eurot.

Kaotavad kõrgepalgalised ja töötavad pensionärid

Kuigi 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas on öeldud, et Eesti riigi maksukoormus püsib 2018. aastal samal tasemel, mis ta oli 2016. aastal ehk 34,4 protsendi juures, on uue aasta riigieelarvet koostades arvestatud, et uuel aastal laekub 8,9 protsenti enam maksutulu kui 2017. aastal.

Kuigi üksikisiku tulumaksust laekuv maksutulu väheneb uuel aastal oluliselt ehk 158,8 miljoni võrra, peavad kõik üle 2100-eurost kuupalka saavad inimesed olema valmis selleks, et nemad on uue tulumaksuseaduse suurimad kaotajad.

Nii peab iga üle 2100-eurost brutokuupalka teeniv inimene arvestama igakuiselt 36 eurot väiksema summaga, mis teeb aasta peale 432 eurot vähem võrreldes lõppeva aastaga. Ka peab korraga tööl käiv ja samal ajal ka juba pensioni saav inimene arvestama, et uuest aastast kaob pensionidelt ära täiendav maksuvaba tulu.

Terve rida aktsiise tõuseb

Ka tuleb uuest aastast arvestada veel täiendava alkoholiaktsiisi tõusuga, kuna valitsus loodab 2018. aastal üle 100 miljoni euro enam alkoholiaktsiisilt teenida kui sel aastal.

Seejuures tuleb arvestada, et uue aasta veebruarist tõstetakse kõikide alkoholiliikide aktsiisimäärasid: 18 protsenti õllel ja kääritamata jookidel, mille etanoolisisaldus on alla 6 mahuprotsendi, 20 protsenti veinil ja kääritatud jookidel kangusega üle 6 mahuprotsendi ning 10 protsenti kangel alkoholil ja vahetoodetel. 

Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi 2018. aastaks prognoositav laekumine järgmiselt: õllelt 95,7 miljonit eurot, veinilt 28,5 miljonit eurot, kääritatud jookidelt 26,5 miljonit eurot ja vahetootelt 1,9 miljonit eurot ja muult (kangelt) alkoholilt 188,6 miljonit eurot. Kokku loodab riik alkoholiaktsiisilt 2018. aastal teenida 341,2 miljonit.

Ka on uue aasta riigieelarves kavandatud sellest aastast 5,3 protsenti enam tulusid tubakaaktsiisilt. Nii tõstetakse 2018. aasta 1. jaanuarist sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärasid 8 protsenti.

Ka kütuseaktsiisilt tahab valitsus uuel aastal teenida sellest aastast enam kui 50 miljonit rohkem tulu. Seejuures tuleb arvestada, et 1. jaanuarist 2018 tõuseb bensiiniaktsiis 10 protsenti ja kütteainena kasutatava gaasi aktsiisimäärad 25 protsenti. Kokku loodab riik uuel aastast kütuseaktsiisilt teenida 580,6 miljonit. 

Kütuseaktsiisi 2018. aastaks kavandatud laekumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel järgmiselt: bensiinilt 171,3 miljonit, diislikütuselt 364,7 miljonit, erimärgistatud kütustelt 11,3 miljonit, soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 23,5 miljonit ning muudelt kütuseliikidelt 9,8 miljonit.

Allikas: 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri

Tagasi üles