Võimuvõitluses ohverdati Eesti Panga aju

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asepresident Märten Ross märkis, et nõukogu otsus teda ei üllatanud.
Asepresident Märten Ross märkis, et nõukogu otsus teda ei üllatanud. Foto: Peeter Langovits

Eesti Panga ajuks ja tegelikuks juhiks peetud Märten Ross kaotas teisipäeva õhtul ühe nõukogu liikme häälega asepresidendi tooli. Niisuguse mõõtmega skandaali pole keskpangas olnud kümme viimast aastat, kirjutavad Kaja Koovit ja Andrus Karnau.

Postimeest nõustanud allikad märgivad, et rahandusminister Jürgen Ligi sooviks saada keskpanga presidendiks. Samuti märgivad allikad, et keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik näeks sel kohal Ardo Hanssonit, kes kunagi nõustas Eestit rahareformi asjus ja praegu töötab Maailmapanga Hiina esinduses.

Keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik soovib pangas muudatusi. Männik on ka oma varasemates intervjuudes mõista andnud, et talle ei sobi panga praegune esimees Andres Lipstok.

Või kui täpne olla, siis otseselt pole Männik Lipstokki kritiseerinud, kuid tema maalitud pilt inimesest, kes sobiks uueks Eesti Panga presidendiks, pole jätnud kahtlust, et karjääripoliitikust Lipstok selleks tema arvates ei sobi.

Kui Postimees teisipäeva õhtul Männikule helistas, palus ta end vabandada, sest jutuajamine Lipstokiga oli pooleli. Esimese asjana kinnitas Männik, et keskpanga juhtimine ei ole kriisis. Panga pressiteenistus oli mõni minut enne kella kuut õhtul saatnud välja pressiteate, et panga nõukogu ei kinnitanud uueks ametiajaks kaht senist asepresidenti: Rein Minkat ja Märten Rossi.

Ross sai Postimehe andmeil neli poolthäält ja neli vastuhäält. Valituks osutumiseks oleks olnud vaja aga lihthäälteenamust. Minka sai aga ainult kolm poolthäält. Keskpanga nõukogus on kaheksa liiget.

Tähelepanuväärne on see, et Rossi poole pöördusid ajakirjanikud, kui soovisid Eesti Pangalt tipptasemel kommentaari. Ametikoha järgi võinuks see olla Lipstok.

Postimeest nõustanud allikad oletasid, et küllap Männik hoiatas Lipstokki, et tema asepresidendid ei leia nõukogus toetust. Aluse selleks oletuseks andis Männiku senine tegutsemisstiil.

Kui Postimees teisipäeva õhtul Rossile helistas, jäi vimane kommentaarides vaoshoituks: «Ma olin arvestanud riskiga, et nõukogu mu kandidatuuri ei kinnita.» Rossi leping kestab veel kaks kuud. Keskpangas on ta töötanud alates 1992. aasta augustist.

Minka vaikides ei lahkunud. «Mõnel pool lastakse hobused lihtsalt maha,» ütles ta eile Eesti Panga korralisel pressikonverentsil, kus tutvustati majandusprognoosi. Minka viitas kuulsale Sydney Pollacki filmile «Äraaetud hobused lastakse ju maha».

Lipstok kinnitas, et kuigi ta võiks, ei kavatse ta kaht asepresidenti uuesti nõukogule kandidaadiks esitada.

Postimeest nõustanud allikad märkisid, et üheks pretendendiks keskpanga asejuhi toolile võib olla peaministri majandusnõunik Aare Järvan. Poliitilise loogika järgi, olles neli aastat ustavalt Reformierakonda teeninud, võiks tal olla õigus ametikõrgendusele.

«Kui mulle selline pakkumine tehtaks, siis ma mõtleksin selle peale tõsiselt,» lausus Järvan.

Teiste kandidaatidena on nimetatud Swedbankis töötavat Helo Meigast, samuti IMFis töötavat Andres Sutti ja Euroopa Komisjonis töötavat Peter Lõhmust, kes kõik on juba pidanud keskpanga asepresidendi ametit. «Minule ei ole sellist ettepanekut tehtud ja ma ei kaalu seda varianti,» kinnitas Sutt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles