Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tööinspektsioon: võõrtööjõu ebaseaduslikku kasutamist ehituses vähendaks peatöövõtja vastutus

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Politsei, maksu- ja tolliameti ning tööinspektsiooni reid ehitusplatsidele. | FOTO: SANDER ILVEST/

Ehituses võõrtööjõu ebaseadusliku kasutamise vähendamiseks peaks tööinspektsiooni hinnangul kõigi ehitajate eest eelkõige vastutama peatöövõtja. Samal ajal kavandab maksuamet mitmeid uusi samme, et vähendada ümbrikupalka ehituses.

Reedene Postimees kirjutas kolmapäeval korraldatud politsei- ja piirivalveameti (PPA), maksu- ja tolliameti (MTA) ning tööinspektsiooni ühishaarangust Tallinna ehitusplatsidele. Selgus, et suures tööjõupuuduses ehitustandritel tegutseb hulgaliselt ebaseaduslikku võõrtööjõudu.

Sealjuures ei pea sellise avastuse pärast muret tundma suurtest ehitusfirmadest peatöövõtjad, sest ebaseaduslikud ehitajad töötavad tihti alltöövõtjate alltöövõtjate heaks ja vastutus hajub.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu ütles, et kõigil ehitusobjektil tööd tegevate inimeste eest peaks esmast vastutust kandma peatöövõtja ja tema poolt määratud objektijuht. «Kui peatöövõtja tunneks ka tegelikult sisulist huvi, kes ja millise lepingu raames ning kas seaduslikult alusel või mitte, objektil tööd teeb ning kehtestaks reeglid ja piirangud juba alltöövõtjaga sõlmitavasse lepingusse, kontrolliks lepingu täitmist, siis muutuks ka deklareerimata töösuhete ning võõrtöötajate olukord, » rääkis Miidla-Vanatalu. Ta lisas, et ka praegu oleks võimalik sõlmida alltöövõtjaga leping, mille puhul üldvastutus jääks peatöövõtjale, kuid peatöövõtja ei ole sellisest lepingust huvitatud ning alltöövõtja ei julge muid tingimusi nõuda, sest sel juhul ei pruugita temalt teenust tellida.

Kas oleks vajalik sellise avaliku töötajate registri loomine, kust peatöövõtja ja ka näiteks tööinspektsioon saaksid võõrtööliste olemasolevaid lube kontrollida? «Jah, kahtlemata ühtse registri loomine lihtsustaks olukorda ja annaks rutem selgema pildi, kas isikul on õigus Eestis tööd teha või mitte, » ütles Miidla-Vanatalu. «Tööinspektsioon on pikka aega toetanud ideed, et kõik Eestis ajutiselt või püsivalt tööd tegevate inimeste andmed oleksid kantud ühtsesse registrisse, olenemata sellest, kas nende osas tekib Eestis koheselt maksukohustus või mitte.»

Miidla-Vanatalu märkis, et alates eelmise aasta detsembrist peavad Eestisse töötajaid lähetavad tööandjat teavitama Tööinspektsiooni lähetatud töötajate tööle asumisest siin. «Seega näiteks Poola või Leedu kaudu Eestisse jõudnud ehitajate kohta peab olema info Tööinspektsiooni infosüsteemis, kuid paraku täidavad seda nõuet vaid vähesed, » nentis ta. «Eestis lähetatud töötajat vastuvõttev ettevõte ei tunne kahjuks ka huvi, kas enne töötaja tööle asumist on seadusega ettenähtud nõuded täidetud või mitte.»

Välismaalastele nõutavast Eesti keskmise palga maksmisest  üritatakse mööda pääseda sellega, et inimene vormistatakse tööle näiteks Poolasse ja lähetatakse siis siia. Lähetatud töötaja puhul Eesti palgakriteerium ei kehti.

Maksuameti maksuauditi osakonna üksuse juht Oscar Õun ütles, et ehitusettevõtjate liit on maksuametile olnud heaks partneriks ümbrikupalga probleemiga tegelemisel. «Omaltpoolt pakume ettevõtjatele võimalikult palju infot, et nad ise saaksid teha tehingupartnerite valimisel teadlikumaid otsuseid ja sellega piirata ümbrikupalka tasuvate ettevõtete tegutsemist turul,» ütles Õun.

Ta lisas, et maksuameti abil on võimalik saada ülevaade näiteks tehingupartneri tasutud maksude ja tööjõu kohta. Samuti saab e-maksuameti vahendusel väljastada ise tõendeid, millega alltöövõtja saab tõestada oma maksekuulekust ja võimekust lepingu täitmiseks.

«Mida teha tahame on see, et lisame tehingupartnerite kohta käiva maksuinfo ühele pildile ja nii ei pea ettevõtja ükshaaval päringuid tegema. Nii tekib tal ka ülevaade, missugused tehingupartnerid deklareerivad töötaja kohta tööjõumakse nii vähe, et see viitab ümbrikupalgale, » rääkis Õun, lisades et kui see pilt on olemas, siis ei saa enam viidata teabepuudusele võimaliku ümbrikupalga kohta ja siis peitub võti juba selles, kas ettevõtja tolereerib selliseid tehingupartnereid või mitte. «Usutavasti enamus ettevõtjaid võtab midagi ette, kui selline pilt neil lihtsasti olemas on, » märkis Õun.

Õun ütles, et lisaks jõustub 2018. aasta jaanuarist riigihangete seaduses punkt, mis kohustab hankijat ehitustööde hangetel kontrollima pakkuja ja pakkumuses näidatud alltöövõtjate töötajate keskmist töötasu. «Kui töötajate keskmine töötasu on viimasel kuuel kuul olnud alla 70 protsenti ehitusvaldkonna keskmisest töötasust ja pakkuja ei suuda madalaid töötasusid veenvalt põhjendada, võib hankija pakkumuse tagasi lükata, » lausus Õun.

Tekib solidaarne vastutus

Õuna sõnul käib koostöös ehitusfirmadega ka solidaarvastutuse kontseptsiooni välja töötamine. «Põhimõtetena on aruteludest läbi käinud see, et kui ostja, näiteks peatöövõtja, teeb tehingu riskantse müüjaga ehk alltöövõtjaga, muutub ta solidaarselt vastutavaks müüja poolt täitmata jäetud maksukohustuse eest,» rääkis Õun. «Võimalus solidaarvastutusest vabanemiseks on see, kui ostja peab enne müüjale tasumist maksusumma või osa lepingumahust kinni ja kannab maksuameti vastavale kontole."

Postimehe reedeses artiklis ütles Astlanda juhatuse esimees Kaupo Kolsar, et Astlandal endal tööjõudu pole, vaid kasutatakse alltöövõtjaid. Politseireidid on rutiin, aga seni polevat alltöövõtjatel probleeme olnud.

«Meie ei saa kontrollida, kas inimesed on registreeritud, sest me ei saa registritele ligi. Meil ei ole piisavalt võimalust teha kontrolli,» kurdab ehitusettevõtja, kelle hinnangul võiksid ametkonnad luua tööandjate tarbeks sellise avatud registri. «Naaberriikides on sellised asjad täiesti olemas.»

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Jana Laane kinnitusel saab peatöövõtja ka praegu kontrollida politsei- ja piirivalveameti kodulehel tehtava päringu kaudu, kas välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud.

Lisaks tuleb alates 1. juulist 2014 töötamise registris registreerida kõigi inimeste töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis, ja seda olenemata lepingu vormist ning ajalisest kestvusest.

Aastas tehakse sadu kontrolle

Laane ütles, et tööandja kohustused seoses välismaalase töölevõtmisega on reguleeritud välismaalaste seaduses ja kõik algab sellest, et tööandja peab seadust täitma. «Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Kui välismaalane teeb Eestis renditööd, on ettevõtja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus,» selgitas Laane.

Ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase töölevõtmise korral võib Laane sõnul peatöövõtjat kohustada solidaarselt alltöövõtjaga kandma seaduses ettenähtud kulusid. Samuti on seaduses sätestatud kohustuste mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid ja riikliku järelevalve teostamine, märkis Laane. « Nagu ka Postimehes avaldatud artikkel näitas, kontrollitakse süsteemi väärkasutust regulaarselt. Möödunud aastal osales politsei- ja piirivalveamet kas üksi või koos tööinspektsiooni ning maksuametiga 350 kontrollkäigul,  mille eesmärk oli kontrollida muu hulgas ka välismaalaste Eestis töötamise seaduslikkust,» lausus Laane.

Tagasi üles