Nimekiri: mis on Eesti suurimad ja olulisemad investeeringud 2018. aastal?

Uuel aastal nii alustatakse kui viiakse lõpule terve rida riiklike investeeringuid ehitistesse ja infrastruktuuri.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Kolmapäeval avalikustatud uue aasta riigieelarves on valitsuse sõnul oluline roll ka valitsussektori investeeringutel, mis on suunatud Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamiseks.

Valitsuse kinnitusel ei jää strateegiliste investeeringute kõrval tähelepanuta ka väikesed, kuid mitte vähem olulised kultuuri ja spordi valdkonna projektid. Investeeringud suurenevad võrreldes 2017. aastaga kümnendiku võrra.

Alljärgnevalt on toodud ülevaade olulisematest investeeringutest 2018. aasta riigieelarves.

  • Gümnaasiumivõrgu korrastamisse investeeritakse järgmisel aastal 14 miljonit eurot ja põhikoolivõrgu korrastamisse 21 miljonit eurot.
  • Erihoolekandeasutustesse investeeritakse 11 miljonit eurot.
  • Tervisekeskuste väljaarendamisse investeeritakse 12,5 miljonit eurot.
  • Politsei kiirreageerijate võimekuse tõstmisesse panustame tuleval aastal 3,9 miljonit eurot ja piirkonnapolitseinike arvu suurendamiseks on ette nähtud 2 miljonit eurot.
  • Kõigi aegade kõrgeim kaitse-eelarve (528 miljonit ja 2,1% SKPst) sisaldab muuhulgas investeeringud liitlaste tarbeks rajatavasse taristusse üle 12 miljoni euro ning liitlaste vastuvõtmisega seotud jooksvad kulud umbes 6 miljonit eurot.
  • Lisaks on kaitseinvesteeringute programmi raames täiendavalt planeeritud 20 miljonit eurot lahingumoona hangeteks.
  • Lähtudes kaasava hariduse põhimõtetest oleme hariduslike erivajadustega õpilastele õppimisvõimaluste loomiseks tavakoolis kavandatud 9.5 miljonit eurot. 
  • Samal ajal toetab riik ka hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud koolide kaasajastamist kokku 16 miljoni euroga.
  • Riik plaanib investeerida energeetikasektorisse kokku 32 miljonit eurot. 
  • Fookuses on kaugküttekatelde renoveerimine ja rajamine 8 miljoni euroga ja amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine või uue torustiku rajamine 9,5 miljoni euroga.
  • Kohaliku omavalitsuse elamufondi arendamise investeeringuid toetab riik perioodil 2017–2020 60 miljoni euro ulatuses, järgmisel aastal võetakse taotlusi vastu 20 miljoni euro ulatuses.
  • 8 miljoni euro toel käivitab riik järgmisel aastal e-Eesti võimestamise programmi, mille eesmärk on IKT-sektori ja digimajanduse arengu hoogustamine. 
  • Kiire internetiühenduse üle-eestiliselt kättesaadavaks tegemist toetatakse 10 miljoni euroga.
  • 2018. aastal kasvab ühistranspordi dotatsioon (maantee- ja raudteetranspordile ning parvlaeva ühenduse pidamiseks) kokku tänavuselt 70 miljonit 92,4 miljonini.
  • Sisekaitseakadeemia Narva kolledži ehitusega alustatakse 2018. aastal ja see maksab orienteeruvalt 12,8 miljonit eurot, millele lisandub aastal 2020 ujula nelja lisaraja ehitamiseks eraldatud 2 miljonit eurot.
  • Eesti idapiiri väljaehitamist jätkatakse 2018. aastal 17 miljoni euroga. 
  • Merereostustõrjevõimekuse tagamiseks ja tõstmiseks soetatakse ELi toetuste toel reostusseirelennuk ja reostuskorjevõimekusega laev. Uue lennuki ja laeva maksumuseks on kokku 35 mln eurot, sellest 26 miljonit maksab kinni EL.
  • Järgmisel aastal saab valmis Kommunismiohvrite memoriaal, mille ehitus läheb maksma ca 6,5 miljonit eurot.
  • Haldusreformi tulemusel saavad kohalikud omavalitsused ühekordset ühinemistoetust, mille jaoks on ette nähtud 65 miljonit eurot. Sellest 28 miljonit makstakse välja 2018. aastal.
  • 2018. aastal investeeritakse puhta joogivee tagamiseks ja keskkonda mineva reovee puhastamiseks 10 miljonit eurot. 
  • Järgmisel aastal valmiv Arvo Pärdi keskuse uus hoone saab selle tarbeks uue aasta eelarvest 3,7 miljonit eurot.
  • 2018. aasta eelarvesse on planeeritud 3,8 miljonit Kääriku Spordikeskuse arendamiseks nüüdisaegseks treeningkeskuseks.
  • Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimisse panustab riik 3 miljonit eurot ja samaväärselt panustab Tallinna linn.
  • Välisministeeriumi valitsusalas võetakse ette Moskva saatkonna renoveerimise järgmine etapp, kus 2018. aastal on kasutada 7,4 miljonit.
  • Välisesinduste ja peamaja turvalisuse rahastus on aastatel 2018-2021 3 miljonit eurot, sh 2018. aastal 2,1 miljonit eurot.
  • Põllumajanduses jätkatakse üleminekutoetuste maksmist vastavalt koalitsioonileppele, kokku 18,4 miljonit eurot.
  • Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 tegevuste elluviimine 152,4 miljonit eurot, et tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng.

Allikas: 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri

Tagasi üles