iDeal kampaania

Ühistupank tunnistas tegevusloata laenude väljastamist

Hetk Ühistupanga asutamiselt aastal 2015.

FOTO: Liis Treimann

Eesti Ühistupank ei tee enam avalikkuse ees saladust, et on asunud nõutud tegevusloata väljastama ettevõtetele laenu.

Postimees tundis täna Ühistupanga juhatuse esimehe Ülle Mathieseni käest muu hulgas huvi, milliste kriteeriumite alusel toimub otsustamine, kes saab laenu ja mis summas, kas selle osaks on ka riskide hindamine ning kes otsustab laenu andmise üle.

Laekunud vastusest ilmneb, et mingisugune kord on tõesti kehtestatud ja laenude väljastamise üle otsustab panga juhtkond ja asutajate esindajad.

«Loomulikult toimub meil laenude väljaandmisel riskide hindamine. Laenude andmiseks on välja töötatud selged protseduurid, mille nõukogu on kinnitanud. Väiksemate laenude üle otsustab juhatus, suuremad laenud vajavad nõukogu kinnitust,» ütles Ülle Mathiesen.

Nädala alguses tunnistas ta, et laenu väljastatakse omakapitali arvelt. Nimelt ei tohi tegevusloata panka keegi hoiuseid paigutada ja muid sissetulekud Ühistupangal sisuliselt puuduvad. Omakapitali moodustab aga peamiselt Tallinna linna poolt panga asutamiseks sissemaksena antud enam kui kuus miljonit eurot.

Karistusseadustiku § 372 lg 2 ja 4 kohaselt karistatakse tegevusloata tegutsemise eest krediidi-, kindlustus- või finantsteenusega seotud tegevusalal rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Finantsinspektsioon on teatanud, et laenuandjal tegevusluba vaja siis, kui see ei oleks ettevõtte jaoks majandus- ja kutsetegevus.  Ühistupanga jaoks see on majandus- ja kutsetegevus.

Ühistupank on avalikult teatanud vähemalt ühe 100 000 euro suuruse laenu väljaandmisest.

Laenu pakutakse ainsa põhitegevusena avalikult ka veebilehel: «Eesti Ühistupank pakub laenu väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele Eestis asuva kinnisvara tagatisel. Krediidiasutuse tegevusloa saamiseni pakume laenu kuni 36 kuuks summas kuni 150 000 eurot.»

Tagasi üles