/nginx/o/2017/09/27/7142971t1hde58.jpg)
Tallinna linnavalitsus teatas 2014. aasta märtsis, et on teinud linnavolikogule ettepaneku asutada sihtasutus, mis hakkab ette valmistama linna osalusega Ühistupanga loomist.
Loe, millega põhjendas Savisaar Ühistupanga loomist (2)
27. september 2017, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane Postimees kirjutab, kuidas Tallinna linna loodud Ühistupank hakkas välja laenama 6,3 miljoni suurust omakapitali, mis on valdavalt Tallinna maksumaksjate raha.
Tollane Tallinna linnapea Edgar Savisaar märkis Ühistupanga loomisest teatavas pressiteates 2014. aasta varakevadel, et Ühistupanga loomine on mitmes mõttes erakordne samm. «Arvelduste teostajate jaoks oleks see tõeline säästupank, mis muudaks ka üldist suhtumist finantssektoris. Ühistupank võimaldab toetada Eesti majandust ja pakub klientidele kasulikke lahendusi,» ütles Savisaar. «Ühistupanga loomisega peaks lisaks teenuste klientidele odavamaks muutumisele vähenema ka raha Eestist väljaviimine. Seega ei kaoks pangateenustest tekkiv ressurss välispankade kasumitesse ja välismaistesse fondidesse, see raha jääks eesti majanduse arendamiseks.»
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on see, mis meile tundub kummaline, mujal Euroopas täiesti tavaline ning ka enne 1940. aastat olid Eestis tegutsenud pangad ühistupangad.
«Ühistupanga asutamise vajadus tuleneb tänasest olukorrast Eesti pangandusturul,» ütles abilinnapea Taavi Aas. «Eestis tegutsevad pangad on tootluselt Euroopas esikohal. Eestis on pankade keskmine tootlus 14% omakapitalist, seevastu näiteks Lätis 6%, Taanis 2% ja Saksamaal 1,1%.»
«Väliskapitalil põhinevad krediidiasutused viivad igal aastal Eestist välja märkimisväärses ulatuses kasumit, mis on teenitud Eesti ettevõtjate ja kodanike arvelt,» nentis Aas.
Aas nentis, et seega on ühistupanga loomiseks olemas nii võimalus kui vajadus. Kohalike inimeste, ettevõtjate ja munitsipaalasutuste huvides tegutsev ühistupank arendaks ka kodanikuühiskonda.
«Ühistupank võimaldab hoida Eesti majanduses suuri rahalisi summasid, mis seni kehtiva tava kohaselt makstakse välja välisriikides asuvatele kommertspankade omanikele,» selgitas Aas pressiteates.