Pangandusjuht: pangateenuseid tabab sama saatus, mis vinüüle, kassette ja CD-plaate

Jonna Pechter

FOTO: Citadele

Peatsete seadusemuudatuste valguses ootavad pangandussektorit ees põnevad ajad ja uued võimalused. Tänaseks on suurem osa igapäevapangandusest juba kolinud nutiseadmesse, kuid kuhu edasi, küsib Citadele Eesti jaepanganduse juht Jonna Pechter.

Olen palju mõelnud sellele, kuhu pangandus valdkonnana areneda võiks. Ilmselt juhtub see, mis on juhtunud paljude teiste toodete ja teenustega ehk integreerumine ja kasutajakogemuse hüppeline paranemine. Näiteks kunagi kuulati muusikat vinüülplaadilt, siis tulid kassetid, seejärel CD plaadid. 

Mingil hetkel saadi aru, et inimene ei taha osta tingimata kogu plaaditäit muusikat ja seega prooviti välja anda singleid. Nüüd on muusika kolinud aga hoopis pilveteenusesse, mis nõudis täielikku teenuse ümbermõtlemist ja loogika muutust. Usun, et sarnane protsess juhtub varem või hiljem ka panganduses.

Vähesed inimesed tahavad kasutada pangateenuseid. Keegi ei taha ju endale kodulaenu või autoliisingut, tahetakse kodu ja autot. Samamoodi ei taheta mitte pangakaarti, vaid ostu eest mugavalt tasuda. 

Miks siis ei võiks ka pangandus integreeruda, nii et kinnisvarafirmas arvutatakse uue kodu hind kohe kuumakseks, poodi uut televiisorit valima minnes nõustatakse inimest selle osas, millist mudelit tasuks rahalisi võimalusi arvestades valida, ning kaupade eest makstakse automaatselt poest väljudes, nagu seda mõnel pool juba ka proovitud on.

Täna loodab iga pank, et kui makseteenuste uue direktiiviga andmeid jagama hakatakse, siis hakkavad kliendid kasutama kõiki pangateenuseid just läbi nende. Aga mida klient tegelikult tahab? Kasutada mugavalt oma raha, mõista oma võimalusi ja mitte maksta iga võimaliku tehingu eest pangatasusid. 

See on küll väga mugav, kui kõik teenused on pangas ühe kliki kaugusel, kuid küsimus on, kas ka see üks klikk on üldse vajalik, või võiks pank olla märkamatult integreeritud nendesse kohtadesse, mida me tegelikult tahame kasutada. Samamoodi, kas meil on vaja pangakaarti või saaks kuidagi teistmoodi ennast tuvastada ja anda poes turvaliselt märku, et see olen mina ja palun võtke minu kontolt selline summa raha?

Juba täna on meil võimalik viibutada makseterminali kohal pangakaarti, Lätis kasutavad Citadele panga kliendid juba maksevahendina oma telefoni ning varsti randmepaela või kleepsu. Ilmselt jõuab tuvastusvahend peagi särginööbi külge ja sealt edasi kiibiga naha alla.

Ühiskonnas ja tehnoloogias toimuvaid muutusi jälgides on selge, et pankade roll mingil hetkel muutub. Samas ma ei arva, et kogu pangandust annaks automatiseerida. Ei ole hullemat asja kui äpp või veebileht, mis tekitab küsimusi, aga juures ei ole numbrit, kuhu helistada. 

Inimene tahab rääkida inimesega, nii et klienditeeninduse täielik automatiseerimine ükskõik millises sektoris ei tundu hea mõte.

Tagasi üles