Rahandusministeerium: keskkonnaühendus rapsib ilma asjata
19. september 2017, 12:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/19/7116463t1h6ad2.jpg)
Rahandusministeeriumi sõnul ei ole tõene keskkonnaühenduse Eesti Metsa Abiks hinnang, et Est-For Invest OÜ planeeritava tselluloositehasega seotud haldusaktide ja riikliku eriplaneeringu näol on tegemist õigusvastaste dokumentidega.
Keskkonnaühendus Eesti Metsa Abiks andis esmaspäeval Tallinna halduskohtusse esmase õigusabi taotluse ja kaebuse, milles soovitakse Est-For Invest kavandatava tselluloositehase püstitamisega seotud haldusaktide ja riikliku eriplaneeringu tühistamist, sest ühenduse hinnangul eksitakse riikliku eriplaneeringu tingimuste ja kavandatava keskkonnamõjude hindamise protsessi seaduslikkuse vastu.
«Rahandusministeeriumil ei ole praegu teavet kohtusse esitatud materjalide täpse sisu kohta, ega ka selle kohta, kas kohus võtab kaebuse menetlusse või mitte. Ajakirjandusest läbi käinud info põhjal saame etteruttavalt kinnitada, et meedia kaudu esitatud väited ei ole tõesed. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ettevalmistus on toimunud õigusaktide kohaselt,» ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv pressiteate vahendusel.
Oidjärve sõnul on planeeringu koostamise ja sellega paralleelselt mõjude hindamise protsessi mõte välja selgitada, millises asukohas ja millistel tingimustel on tehase rajamine võimalik.
«Vastava riigi eriplaneeringu algatamine on seaduse kohaselt valitsuse otsus, mille valmistab ette rahandusministeerium. Planeeringut ei algatata, kui on ette teada asjaolud, mis välistavad tegevuse elluviimise tulevikus. Nende asjaolude väljaselgitamiseks pöördus rahandusministeerium ka keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole,» ütles Oidjärv.
«Ministeeriumid tõid välja teemad enda ministeeriumi valitsemisalas, millele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata. Ühtlasi nentisid ministeeriumid, et ei esine ühtki asjaolu, mis välistaks kavandatava tegevuse elluviimise juba enne planeeringuprotsessi algust ehk enne lahenduste väljatöötamist, mõjude hindamist ja muud mis planeeringuprotsessi juurde käib,» ütles ta.
«Oleme kahepoolselt juba varasemalt kokku leppinud kohtumise keskkonnaühendusega Eesti Metsa Abiks, et selgitada asjaolusid enne, kui planeeringumenetlus sisuliselt algab. Esimesed planeeringuprotsessi raames toimuvad avalikustamised viime eeldatavasti läbi selle aasta lõpus. Lisaks soovime kodanikuliikumist kaasata konstruktiivselt planeeringuprotsessi ka siis, kui planeerimisprotsess on sisuliselt alanud,» ütles Oidjärv.
Keskkonnaühendus seab kahtluse alla nii tselluloositehase riikliku eriplaneeringu algatamise kui keskkonnamõjude hindamisprotsessi praeguse kujunemise. Riigi eriplaneeringu koostamise vältimatuks eelduseks on, et vastava ehituse suhtes peab esinema riiklik või rahvusvaheline huvi, kuid seda, et puidurafineerimistehase rajamise osas esineks rahvusvaheline huvi, pole märgitud ei Est-For avalduses ega ka korralduse nr 141 seletuskirjas.
Järelikult saab keskkonnaühenduse Eesti Metsa Abiks teatel tegemist olla üksnes riikliku huviga, riikliku huvi esemeks ei saa aga olla täiendava 200 töökoha loomine või võimalik maksutulu, sest vastasel juhul oleks sisuliselt iga keskmisest veidi suurema ettevõtte tootmishoone rajamine hõlmatud riikliku erihuviga.
Seega pole riikliku eriplaneeringu algatamisel keskkonnakaitsjate hinnangul tegelikult õiguspärast alust.