Poliitiliste patiseisude kroonikates on Belgia rahvuslane Bart De Wever endale juba raudselt märkimisväärse koha kindlustanud.
Belgia: edukas ilma valitsuseta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta aega pärast viimase valitsuse kukkumist on tema natsionalistlik Uus Flaami Ühendus, mis mullustel valimistel Belgia suurimaks hääletati, jätkuvalt võimetu koalitsiooni kokku panema. Demokraatliku maailma rekordid on löödud väga pika puuga.
Märgina sellest, kuivõrd paigast ära on Belgia poliitika – ning peegeldades populistlike autsaiderite tõusutrendi ka mujal Euroopas – ei ole läbikukkumine De Weveri toetusele sugugi halvasti mõjunud.
Kui aus olla, siis on flaami rahvuslased tänaseks veelgi populaarsemad. Belgia poliitilistes ringkondades kardetakse, et uued valimised puhuksid De Weveri partei, mida tuntakse hollandikeelsete algustähtede järgi N-VA nime all, veelgi suuremaks.
Ja nagu rahvuslaste populaarsuse kasvust vähe oleks, läheb Belgial ilma permanentse valitsuseta imetlusväärselt hästi.
Majandus kasvas möödunud aasta lõpuks 1,6 protsenti, võimaldades tuua eelarvepuudujäägi allapoole 5 protsenti – mis on üks euroala parimaid saavutusi.
Liitlased kiidavad Belgiat nende meisterliku välispoliitika eest, alates mullusest ELi eesistumisest kuni osalemiseni Liibüa lennukeelu tsoonis. Mõlemaga sai hakkama ajutine valitsus.
«Enamik parteisid ei saa enam aru, kas De Wever üldse tahabki kokkulepet saavutada. Nad mõtlevad, et äkki soovib De Wever lõplikult tõestada, et Belgiat ei saagi enam valitseda,» ütleb Leuveni katoliikliku ülikooli politoloog Lieven De Winter.
Belgia poliitikud on seetõttu suures kimbatuses. Eriti teravalt on seda tunda riigi hollandi keelt kõnelevas põhjapoolses osas nimega Flandria, mis on palju jõukam ja väga pahane, et peab toetama lõunapoolset, aastakümneid majanduslikus madalseisus virelenud prantsuskeelset Vallooniat.
Kuigi N-VA lõppeesmärk on Flandria iseseisvumine, taotletakse koalitsiooniläbirääkimistes esialgu lihtsalt sidemete vähendamist Vallooniaga.
Partei juhtfiguure Danny Pieters, kes istub Belgia senati presidendi toolil, ütleb, et N-VA ei taotle lahkulöömist lahkulöömise kui sellise pärast, vaid soovib pigem, et flaami pool võiks viia läbi reformid, mis valloonidele aga kuidagi ei meeldi: näiteks ettevõtlusmaksude ja töökindlustuse langetamine.
«Me ei vaja valitsust, mis saaks iga hinna eest valitseda. Me vajame valitsust, mis saaks saata korda selle, mille nimel neile hääled anti,» ütleb ta.
De Weveri populaarsusest annab pildi tõsiasi, et Flandria traditsiooniline valitsuspartei – Kristlikud Demokraadid, kuhu kuuluvad ka ajutise valitsuse peaminister Yves Leterme ja ELi president Herman Van Rompuy – on korduvalt tõotanud, et ühineb vaid N-VA poolt juhitud valitsusega.
Kell tiksub jätkuvalt De Weveri kasuks.
Kui finantsturud aasta alguses korraks Belgia kuhjuva välisvõla pärast muretsema hakkasid ja sealsed riigivõlakirjad koos Portugali ja Iiri omadega langusse saatsid, tekkis mõneks ajaks mingisugune motiiv valitsust moodustada.
Kuid nüüd läheb majandusel paremini ja valitsuse vajadus on möödas.
Juhtivad poliitikud on hakanud viitama sellele, et permanentse valituseta polegi nii paha. Ajutine koalitsioon naudib parlamendis enamust ka ilma N-VA osaluseta.
Peamised parteid on vaikimisi andnud Leterme'ile rohkem volitusi: nii on tal õigus teha ettepanekuid uue eelarve kohta ja võtta tööle riigiametnikke – mida ajutine valitsus tavaliselt teha ei tohi.
Veelgi enam: kohalikud omavalitsused, mis enamiku igapäevasest tööst ära teevad, on ju omal kohal ja neid ummikseis eriti ei puuduta.
Samal ajal on põhiseadusreformi läbirääkimised olnud N-VA jaoks igati soodsad, ütlevad analüütikud.
Prantsuskeelsed parteid on nõustunud riiklike kulutuste kärbetega – mis tähendab, et Vallooniasse voolab vähem raha – ning andnud järele isegi Flandrias elavate valloonide keeleliste õiguste koha pealt.
Kõige selle keskel kultiveerib 40-aastane De Wever jõuliselt oma rahvamehe kuvandit, osaledes kõikvõimalikes poliitilistes telesaadetes.
Olukorras, kus flaami rahvuslased näivad olevat õnnelikud võimaluse üle näidata maailmale Belgia «ilma valitsuseta mudelit» ning peavoolu parteid kardavad kangesti uusi valimisi, on poliitilised vaatlejad veendunud: läbirääkimised kestavad veel kuude kaupa.
Copyright The Financial Times Limited 2011.