VEB fondi kohtuasi jooksis ummikusse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti riiki, Eesti Panka ja VEB fondi kohtus esindavad Valdo Lips (vasakult), Andres Suik ja Aivar Raudsik seisid vastu külmutatud kontodel toimunud rahaliikumiste avalikustamisele.

FOTO: Mihkel Maripuu

Ärimeeste kirglik vaidlus riigiga 15 aastat tagasi külmutatud sadade miljonite kroonide tagasisaamiseks jõudis eile halduskohtus taas nullseisu, kui ärimehi esindav advokaat esitas taotluse kohtunik taandada.


Tallinna halduskohtus algas eile kauaoodatud arutelu, kas Eesti riik peaks hüvitama kümnete ärimeeste ammu kaotsi läinud miljonid kroonid.

Nimelt külmutas idanaaber 1992. aastal tollaste Eesti pankade varad Venemaal. Riik otsustas seepeale päästa pangad pankrotist, kuid selle nimel ohverdati Eesti ärimehed ja ettevõtted, kellel oli nendes pankades kokku sadu miljoneid kroone.

Pankade ettevõtjaist klientidele anti raha asemel sertifikaat, mis lubas raha tulevikus tagasi saada. Kuigi riigikogu otsusega loodi Eesti Panga juurde raha tagasinõudmiseks VEB fond, ootavad ärimehed oma raha siiani, süüdistades fondi täielikus tegevusetuses.

Paraku ei toonud kohtulik arutelu veel lahendust levinud kahtlusele, et Eesti Pank hoiab seoses kadunud sadade miljonitega kiivalt mingit saladust.

Nimelt pole Eesti Pank seni andnud rahuldavaid vastuseid VEB fondi tegevuse kohta. Pole selge, miks on külmutatud kontodel olev raha aastatega vähenenud ja miks on vähenenud ettevõtete nõuded fondi vastu – ehk siis kas mõni ettevõte on saanud erikohtlemise osaliseks ja talle on vara hüvitatud.

Eile esitas raha kaotanud aktsiaseltse Akke, Tartu Lihakombinaat, A.O. Imbi, Saare Kalur ja Pärnu Kalur esindav advokaat Indrek Leppik kohtus taotluse, et kohus nõuaks välja külmutatud kontode saldo, et kontrollida raha liikumist.Vaid see võimaldaks Leppiku sõnul kõrvaldada kahtlused, et külmutatud raha on «ametiisikute poolt ebaseaduslikult kõrvaldatud». Samuti taotles Leppik tollaste Eesti Panga juhtide Siim Kallase ja Vahur Krafti ülekuulamist kohtus.

Halduskohtu kohtunik Lea Kuuse aga keeldus kumbagi taotlust rahuldamast, väites, et raha võimalik liikumine külmutatud kontodel ei ole tähtis küsimuse puhul, kas riik peaks sertifikaatide alusel kaotatud sajad miljonid kroonid ärimeestele hüvitama.

Pärast pikka vaidlust, kas kontode väljavõte on või ei ole selles kohtuasjas tähtis, esitas Leppik taotluse kohtunik taandada, põhjendades seda kahtlusega kohtu erapooletuses.

«Mina taandamise taotlust põhjendatuks ei pea,» märkis kohtunik. Seetõttu ta ise end ei taandanud ja jättis otsustamise kohtu esimehele, kes teeb selles küsimuses otsuse ilmselt täna.

VEB fond

•    1992 külmutas Venemaa Nõukogude Liidu välismajanduspanga (VEB) kontodel oleva Eesti ettevõtete raha.
•    1993 otsustas riigikogu moodustada Eesti Panga juurde Eesti Vabariigi nõuete fondi nimetusega riiklik VEB fond.
•    Hinnanguliselt jäi Moskvasse kinni 890 miljonit krooni. 1995 valminud nõuete omanike registrist selgus, et külmutatud raha on 713,4 miljonit krooni. 
•    2000 oli arvestuslik nõuete maht VEBi vastu 332,6 miljonit krooni. 2006. aastaks oli Eesti Panga teatel nõuete maht vähenenud 274,3 miljonile kroonile. 

Tagasi üles