/nginx/o/2017/09/06/7069681t1h5904.jpg)
Ma esitasin eile seoses lahvatanud ID-kaardi turvaskandaaliga paljudele inimestele rohkelt küsimusi. Kui jätta kõrvale tehniline spetsiifika, siis kuus küsimust ja vastused neile ei jätnud minu jaoks isiklikult kahtlust, et kogu PR-show teenis vaid ühte eesmärki: Jüri Ratase soovi kompromiteerida e-valimisi.
Allolevaid küsimusi ja vastused vaadates olen kindel, et vähemalt osad teist jõuavad minuga samale järeldusele: ID-kaardi kasutamine on (mingil arusaamatul põhjusel vaid ühe erandi - valimistega) jätkuvalt kõrgeimal tasemel turvaline.
Kaardi kasutamine ei ohusta isegi riigisaladust ega loo ohtu selle lekkimisele. Ka äärmiselt konservatiivsed pangad ei näe ID-kaardi kasutamises jätkuvalt mingisugust probleemi. Isegi vaatamata sellele, Riigi Infosüsteemi Ameti juht märkis, et probleemi juurpõhjus pole lõpuni selge.
Kuid jah, on üks suur erand. See suur erand kannab nime e-hääletamine. See on midagi kõrgemat riigisaladustest, pangakontodel olevatest eurodest ja Euroliidu tasemel antud digiallkirjadest rahvusvahelistele lepingutele, mille puhul kõik eile julgelt, kindlalt ja vankumatult kinnitasid, et mingit probleemi pole. Midagi nii kõrget, et ükski eile neist samadest sõna võtnud ametnikest ja poliitikutest ei julgenud öelda, et kas hääletamine ikka on turvaline.
Otsustada saavat vaid valimiskomisjon. Nagu üks mees lükati kõik selle komisjoni kaela. Seda tegid isegi need, kelle ülesanne riskidest komisjonile teada anda on. Seda olukorras, kus paberil hääletamine on jätkuvalt ebaturvalisem ja mõjutatavam kui e-hääletamine. Kas tõesti jõuti riigisaladuse ja Euroopa Komisjoni digiturvalisuse eest vastutavate ametnikega juba riigisaladuse ja digiallkirjade usaldusväärsuse osas eilseks analüüsid ja kooskõlastused tehtud? Ma tahaks optimistina väga loota.
Ma ei ole kaugeltki vandenõuteooriate austaja, kuid meie e-valimised ja eriti ID-kaart said eile kindlasti oma ajaloo suurima mainelöögi. Minu vandenõuteoreetilist maiku küsimus on: millisele parteile see kasulik on?
ID-kaardi väiksemaid nügimisi on olnud pidevalt ja tegelikult on suur probleem hoopis see, et ID-kaarti saab veebis enda tuvastamiseks järjest vähem kasutada – suurte tehnoloogiaettevõtete brauserid keelduvad järjest seda toetamast.
Ainus lahendus oma e-riigiga edasi minna paistabki olevat mobiilID ja SmartID - kasusaajaks on sel juhul selgelt pankadele ja Teliale kuuluv SK Solutions, senine eID valdkonna monopolist, kelle politsei viimase riigihankega riigipirukast eemale saatis. Tõenäoliselt on SK ettevõte, kellelt RIA nüüd Ratase avatud rahakoti abil turvaprobleemi lahendamist tellib. Kuid kas eilsel viisil ID-kaardile vett peale tõmmata pole mitte liiga kõrge hind?
Õnneks juba sotsiaalmeedias käivitumas kampaaniad ID-kaardi toetuseks - lubadusega seda ikka julgelt ja püstipäi edasi kasutada.
Aga nüüd lubatud küsimused ja vastused, millest ülaltoodud järeldused tegin:
Küsimus üks: peaminister Jüri Ratas, kas riigisaladusele ligipääsu omavatel inimestel on jätkuvalt luba kasutada ID-kaarti?
Kõigil Eestis elavatel ja töötavatel inimestel on jätkuvalt õigus kasutada ID-kaarti, sealhulgas ka nendel ametnikel, kelle kohta te küsisite. Me oleme siin korduvalt öelnud, et enamusel või väga paljudel, kes igapäevaselt aktiivselt Eestis ID-kaarti kasutavad, on olemas ka mobiilID. Minu teada on see ca 134 000 inimest. Loomulikult on üleskutse suurendada seda arvu.
Küsimus kaks: peaminister Jüri Ratas, kas Eestis antud digiallkirjad kehtivad jätkuvalt kogu Euroopas?
Kehtivad nii Maarjamaal kui Euroopa Liidus. Jah, kehtivad.
Küsimus kolm: peaminister Ratas, kas sügisestel valimistel saab e-hääletada?
Vastus on väga lühike. Kohaliku omavalitsuse volikogude valimise seadus §12 lg 2 p4 ütleb üheselt: see on valimiskomisjoni otsus ja nii see on. Valimiskomisjon peab kindlasti nõu valimisteenistusega ja ma olen täiesti veendunud, et nad kogunevad täiskoosseisus ja teevad selle otsuse. Mis on kõige olulisem: et inimesed võimalikult kiiresti seda teaksid üle Eestimaa, ja kindlasti nad hindavad ka niisama seda turvalisuse aspekti ja teevad siin koostööd nii RIA kui PPA-ga. See ei ole mitte mingisugune valitsuse otsus, see ei ole riigikogu otsus.
Küsimus neli: valitsuse nõunik, kust tuli idee sedavõrd teoreetiline turvaprobleem sedavõrd mastaapse pressiüritusena välja mängida, varem on piirdutud lühikeste pressisõnumitega.
Idee tuli selgelt valitsuse juhilt, mitte ametkondadelt.
Küsimus viis, RIA juht Taimar Peterkop, kas olete tänaseks täpselt aru saanud, mis juhtus?
Sada protsenti ei saa öelda, et me oleme jõudnud juurpõhjuseni. Uurimine võtab aega. Küll oleme me veendunud, et me teame lahendust ja töötame selle nimel.
Küsimus kuus: LHV panga nõunik Priit Rum, kas avalike võtmete andmebaasi sulgemine mõjutab kuidagi teie netipanga tegevust? Kas pank on juhtumiga seoses pidanud midagi muutma või teatud samme astuma?
Avalike võtmete andmebaasi sulgemine meie teenuseid ei mõjuta.