Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kahtlast raha liikus riigieelarvest enam

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Danske panga Eesti harul polnud rahapesu tõkestamise üle piisavalt kontrolli. | FOTO: Tairo Lutter

Nii kevadel Postimehes avaldatud Moldova rahapesuskeem kui ka esmaspäeval Äripäevas avaldatud Aserbaidžaani rahapesuskeem ühisnimetusega Laundromat paljastasid Eesti panganduse varjatud poole. Kuigi ülekandeid tuli kõigisse Eesti pankadesse, paistis iseäranis silma Danske panga Eesti filiaal.

Moldovast tulnud raha pesti Eesti pankade kaudu puhtaks 1,6 miljardi USA dollari ulatuses, Aserbaidžaanist tulnud raha aga lausa 2,9 miljardi USA dollari eest. See raha maksti meie pankades olnud Ühendkuningriigi firmade arvetele peamiselt just dollarites ning summad kasvasid aasta-aastalt hüppeliselt.

Eesti Pank teeb meilt läbi käivate summade kohta statistikat. Eesti pankadesse Ühendkuningriigi mitteresidentidele ehk Briti firmadele laekunud summad jäid aastatel 2008–2010 keskmiselt kolme miljardi dollari kanti. Ent juba aasta hiljem kasvas see summa suuremaks kui toonane Eesti riigi eelarve ehk 6,7 miljardi dollarini. 2012. aastal oli sama summa juba kaks Eesti riigieelarvet ehk 13,9 miljardit ning 2013. aastal kolm riigieelarvet ehk 18,7 miljardit.

Võrreldav hüpe toimub ka ülekannetes, mis on tulnud Eesti pankadesse Venemaa, Läti, Ukraina, Taani ja Tšehhi firmadele. Kui viimane välja jätta, on kõik riigid olnud kesksed tegelased ka Moldova ja Aserbaidžaani rahapesuskeemides.

Kuid ka nende kahe juhtumiga pestud kolossaalse raha põhjal (liidetuna 4,5 miljardit dollarit) ei saa selgitada nendel aastatel meie pankadesse voolanud mitukümmet miljardit dollarit.

Kriitikud võiksid Eesti Panga statistikat kritiseerida majanduse aktiivsuse kasvu, aktiveeruva väliskaubanduse ja muude ratsionaalsete põhjendustega, ent Eesti Pangal on veel andmeid, mis need ümber lükkavad.

Nimelt näitavad välismaa pankadest Eesti pankadesse laekunud maksed, et metsik kasv toimus vaid rahapesuskeemidega samadel aastatel (2012–2014), dollarites ning konkreetsetest riikidest.

Kui kõrvale jätta Aserbaidžaan ja Moldova, tuli 2012–2014 Eestisse raha miljardite kaupa Suurbritannia, Läti, Ukraina ja Venemaa pankadest. Mitmel puhul ei läinud teises suunas vastu peaaegu mitte midagi.

Mõne riigi puhul on 2015. ja 2016. aastaks miljardid kärbunud kümnetes kordades väiksemate summadeni ehk kümnete miljonite dollariteni. Märgiline on ka see, et näiteks Suurbritannia suunal teevad dollarid silmad ette naelale ja eurodele. Või see, et Ameerika Ühendriikide suunal ei muutu summad aastate lõikes märkimisväärselt ning dollarite mahud jäävad mainitud riikidele kõvasti alla. Need ebaloogilisused iseloomustavadki seda, kuidas skeemid töötavad.

Üldistatult võiks neid kirjeldada nii. Aserbaidžaani ja Venemaa eliit saadab riigist kokku varastatud raha dollarites Aserbaidžaani, Ukraina, Moldova ja Läti pankade kaudu Eestisse Ühendkuningriigi riiulifirmade arvetele, kust need kantakse kibekiirelt edasi Euroopa poliitikute kinnimaksmiseks, luksuskaupade (sealhulgas tippjalgpallurite) ostmiseks ja sularahana tagasi neilesamadele inimestele.

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) juht Madis Reimand nentis Postimehele, et sel kümnendil on olnud ka teisi suuremahulisi Eestit läbivaid rahavooge, millega seoses on RABil tekkinud küsimusi raha päritolu ja finantstehingute eesmärgi kohta. «Meie praeguse teadmise järgi ei ole aga põhjust neid kõne all oleva kahe juhtumiga sarnasel moel kuritegeliku päritolu või eesmärgiga siduda,» sõnas Reimand.

Ta lisas, et musta ja hämara päritoluga rahaga seotud isikud otsivad finantssüsteemis võimalusi seal, kus riskid raha liikumisele takistuste tegemiseks ja oht rahast ilmajäämiseks on väiksemad.

«Sel perioodil paraku Eesti finantssüsteemis selline sobiv võimalus nendeks suuremahulisteks skeemideks leiti,» ütles Reimand.

See tähendab, et inimesed, kellel oli soov neil aastatel oma raha Euroopa Liidus ära peita, teadsid hästi, et selleks on parim Danske panga Eesti filiaal. Seda on nad kaudselt nentinud isegi.

Tagasi üles