Euroopa Liidu keskmine elatustase on meile veel helesinine unistus

SEB Pank Eestis

FOTO: Liis Treimann

Kõik Baltimaad püüavad nii inimese kohta loodud SKT kui ostujõu poolest järele jõuda Euroopa Liidu keskmisele,  see on aga vaevaline,  tõdesid SEB Baltimaade analüütikud Riias. 

«Mida lähemale sa päikesele jõuad, seda raskem on edasi minna. Ühiskonnas on veendumus, et me jõuame sinna. Kui võtta reaalsed numbrid, siis oleksin väga õnnelik, kui jõuame Euroopa Liidule järele siis, kui olen 70,»  arvas SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor.

SEB Läti majandusanalüütik Dainis Gašpuitis märkis, et paljud Ida-Euroopa riigid ei jõua kuidagi Euroopa Liidu keskmisele järele ning Türgi püüab Euroopa Liidu keskmist elatustaset sama suure hooga kui Läti. «See tõstatab küsimuse, kas jääme keskmise sissetuleku lõksu. Sloveenia kasvab vaevaliselt ja on samas kohas, kus ta oli 10 aastat tagasi,» märkis Gašpuitis.

Nestor tõi välja, et ostujõu poolest on Leedu teistest Baltimaadest ette jõudnud. SEB Leedu analüütik Tadas Povilauskas arvas, et asi on Leedu avalike teenuste madalas hinnatasemes ning tavaline leedukas ei tunne ennast seetõttu eestlastest või lätlastest jõukamana.

Tänaste prognooside kohaselt jõuab Leedu Eestist ette 2031. ja Leedu 2038. aastaks. Povilauskas kinnitas aga, et Leedus on peamine võrdlusstandard Eesti. «Tahame samasugust palka nagu Eestis. See on aga vähetõenäoline, et Eestile järele jõuame, kui me just haridussüsteemi ei muuda ja varimajandust ei ohjelda. Palju on teha,» rääkis ta.

«Vähemalt lähiaastail on Läti ja Leedu majanduskasv kiirem kui Eestis,» ütles Gašpuitis. Ta lisas, et Eesti on välisinvestoritele atraktiivsem kui Läti ja Leedu, kuid tihti sõltub see atraktiivsus subjektiivsetest põhjustest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles