Ehitus buumib nii võimsalt, et töökäsi napib

Ehitustegevus.

FOTO: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Eesti ehitusfirmad möönavad, et praegu ehitab jõudsalt nii riik kui erasektor ja tööd on nii palju, et varsti tuleb ehitajatest puudus. 

Teise kvartali 5,7 protsendiline majanduskasv ületas kõigi analüütikute ja ekspertide ootusi mäekõrguselt. Sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) panustas enim ehitussektor, mille osakaal ulatus pea 1 protsendipunktini kogukasvust. 

Lisaks tuli nädala alguses teade, et Eesti ehitusmahud on teises kvartalis suurenenud veerandi võrra. Omal jõul ehitati 627 miljoni euro eest, sellest hooneid 391 miljoni ja rajatisi 236 miljoni euro eest. 

Ehitusfirma Rand & Tuulberg ASi omanik Raivo Rand ütles, et vingest ehitussektorist annab tunnistust nii statistika kui ka igapäevane elu. Põhjused on tema sõnul lihtsalt: ehitab nii riik kui ka erasektor. 

«Eelmise aasta lõpus hakkasid riigitellimused sagenema, ilmselgelt on eurorahad kasutusse läinud. Üllatab aga ehk see, et erasektor nii võimsalt ehitab. Üks asi on korterid ja elamuhooned, aga firmad ehitavad büroo- ja tööstushooneid, kerkivad kaubanduskeskused,» loetles Rand. 

Kuigi ehitusmehi praegu veel jagub, võib peagi kitsas käes olla, kuna kraanad on püsti ka Soomes ja Rootsis, kuhu eestlasi on alati ehitama tõmmanud. Ka välismaalt ei saa ehitajaid enam eriti juurde tuua, kuna võõrtööjõu limiidid on lõhki. 

Sama rõhutas ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees ja ehitusfirma Astlanda juht Kaupo Kolsar, öeldes, et ehitusturul on reaalne tööjõu defitsiit. Seetõttu dikteerivad turgu alltöövõtjad, kellel on suurem võim otsustada, kelle heaks ja kui kallilt nad töötavad. Lahendus oleks võõrtööjõu sissetoomine, leidis ta.

«Aga ehitusmahud kasvavad, see on selge.» Ülekuumenemist siiski tema sõnul pelgama ei peaks, kuna korteri ostnud inimesed on targemaks saanud ning eelmisest kriisist on ehk õpitud.  

Eesti ühe suurima ehitusfirma Fund Ehitus ASi juhatuse liige Eiki Rump tõdes samuti, et nüüd on väga selgelt tunda, kuidas ehitus buumib ja majanduskasvu panustab.

«Ilmselt tõesti ehitatakse palju rohkem kui varem,» ütles ta. Fund Ehituse suurim objekt on hetkel Tallinna Vangla, mida on tituleeritud ka sajandi ehituseks ja ehitusleping küündib pea 75 miljoni euroni.

Kas ehitussektor kasvab liiga kiiresti? Rump leidis, et võiks olla rohkem stabiilsust, aga kuna Eesti turg on nii väike, siis on suured kõikumised paratamatud. «Oleme eriti tugevasti mõjutatuavad makromajanduslikust keskkonnast, väljastpoolt tulevast ja loomulikult sisenõudluse muutumisest. Väikese majanduse eripära.»

Kas riik peaks sellises olukorras sekkuma ja riiklikke ehitusprojekte käivitama või on see liigne kütus niig buumivasse majandusse?

«Riik peaks fiskaalpoliitikat rakendama siis, kui majandustsükkel seda nõuab. Täna seda vajadust sellises mahus ei ole,» kommentaaris Rump. Samas on mõistlik kasutada Euroopa Struktuurfondide raha, mis praegu peale tuleb. Sellest lähtudes on riigi käitumine mõistetav, lisas ta. 

Vitsur: õnneks on ehituses laenujääk tunduvalt väiksem kui 10 aastat tagasi

President Kersti Kaljulaidi majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et teise kvartali selline majanduskasv oli kindlasti väga meeldiv üllatus.

Kommenteerides eeskätt ehitustegevuse kiirenemist, ütles Vitsur, et ülekuumenemisest rääkimine on igati asjakohane. «Kuid õnneks on tänaseks laenujääk ehituses tunduvalt väiksem kui kümme aastat tagasi ja meie ise, inimesed ja pangad ühe kogemuse võrra rikkamad,» ütles ta.

Kuid sellele vaatamata tuleb ehitussektoris toimuvat Vitsuri sõnul järjest tähelepanelikumalt jälgida, sest ka neis maades, kus kogemusi rohkem kui meil, pole ehitussektori tsüklit tihti kontrolli all hoida suudetud.

Tagasi üles
Back