Jaapani kaitseministeerium taotles neljapäeval rekordilist 160 miljoni dollarist tõusu kaitsekulutustele, et arendada välja pikema löögiulatusega rakette, vastamaks nii kasvavale Hiina jõule ja Põhja-Korea ohule.
Ida-Aasias käärib: Jaapanis tahetakse järsult tõsta kaitsekulutusi
31. august 2017, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kaitse-eelarve tõus läheb läbi, siis on tegu 2,5 protsendilise tõusuga, tõstes aastased kulutused 48 miljardi dollari peale, kirjutab Reuters. Tegu oleks kuuenda järjestikuse aastaga, kus peaminister Shinzo Abe tõstab kaitsekulutusi.
Kõrgendatud eelarvega uuendataks ballistiliste rakettide vastaseid kaitsesüsteeme, ostetaks kuus uut F-35 hävitajat ja neli kaldrootoritega V-22 Osprey sõjaväe transport helikopterit. Samuti on tellitud juba uus allveelaev ja kaks väiksemat sõjalaeva.
160 täiendavast miljonist läheks kusagil 90 miljonit hüpersooniliste rakettide loomise uuringuteks. Tegu on siis rakettidega, mis suudaks lennata rohkem kui viiekordse ülehelikiirusega, läbistades nii palju suurema tõenäosusega õhutõrjet. Ülejäänud 70 miljonit läheks rakettide laskeulatuse tõstmisega seonduvatele uuringutele.
«Uuringute eesmärgiks on saarestike efektiivsem kaitse,» ütles Jaapani kaitseministeeriumi esindaja neljapäeval toimunud pressikonverentsil, viidates Ida-Hiina merel paiknevatele Okinawa saartele, mille läheduses hõõguvad mitmed territoriaalsed tülid Hiinaga.
Raketiuuringute rahastamine võib tekitada rahvusvahelisel areenil vastuolulisi emotsioone, sest Jaapan lubas peale Teise maailmasõja lõppu oma uues põhiseaduses mitte luua ründerelvi. Mis on aga ründerelv ja mis kaitserelv, pole alati täpselt selge.
Juba praegu nõuavad mitmed Jaapani poliitikud, et loodaks raketid, mis oleks võimelised tabama Põhja-Koread. Praegu ei suuda üksi jaapanlaste poolt kasutuses olev rakett lennata kaugemale kui 300 kilomeetrit.
Selliste relvade loomine võib saada aga rahva tugeva vastuseisu osaliseks, sest suur osa jaapanlasi on äärmiselt patsifistlikud. Paljud eelistaks, et sellised rahad läheksid hoopis üha kiiremini vananeva elanikkonna hoolduseks.