Majandusanalüütik: vähesed julgesid nii suurt majanduskasvu ennustada (3)
31. august 2017, 09:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/03/6404249t1h49f2.jpg)
DNB Panga vanemanalüütiku Priit Roosimägi sõnul on 2017. aasta andnud ettevõtetele uuele hingamise, mille tunnistajaks on ka II kvartali majanduskasvu number, mis küündis lausa 5,7 protsendini.
«Koos esimese kvartali 4,6 protsendiga on Eesti majandus esimesel poolaastal kokku kasvanud 5,2 protsenti. Arvestades mullust alla kaheprotsendilist kasvu, polnud just palju analüütikuid, kes oleks julgenud kuus kuud tagasi sääraseid numbreid prognoosida,» märkis Roosimägi.
Majandusanalüütiku sõnul on Eesti majandusel sel aastal kindlasti läinud hästi, nagu ka teistel meie regiooni riikidel. «Kui Soome ja Rootsi või ka Saksamaa ja Läti kasvavad, ongi Eestis päikselisemad päevad. Ning vastupidi. Praegu tulevad Euroopast sõnumid, et vähemalt lähitulevikus positiivne areng jätkub. Ka globaalsel tasandil on trendid plussmärgiga,» kirjeldas Roosimägi.
Kaubavahetus terves maailmas kasvuteel
Maailma mastaabis on kaubavahetuse mahud viimase 12 kuu jooksul võtnud suuna üles. «See annab lootust, et jätkuv poliitiline ebakindlus (märksõnadeks näiteks Trump, Venemaa, Põhja-Korea), sh tugevamaks muutunud protektsionistlikud hääled, ei suuda üldist majandusarengut siiski liigselt mõjutada,» sõnas majandusanalüütik.
Kuigi Roosimägi ütleb, et Eestis võis hakata märke taastuvast majandusarengust välja lugema eelmise aasta viimase kvartali andmetest, siis möönab ta, et suurema kasvuhoo võttis Eesti majandus aga ikkagi sel aastal.
«Selle aasta suurim ja küllalt järsk muutus on olnud investeeringute osatähtsuse tõus ning eratarbimise vähenemine. Siseriiklik tarbimine hoidis SKTd vee peal viimasel paaril aastal. Keskmine palk on juba kuus aastat (alates 2011) kasvanud igal aastal rohkem kui viis protsenti,» kirjeldas majandusanalüütik.
Ta märkis, et samal ajal on tarbijahinnad tõusnud oluliselt aeglasemalt, sh viimasel kolmel aastal (2014-2016) püsinud paigal või isegi langenud. Samuti on tööpuudus vähenenud. «Kõik see kokku tähendab, et üha suuremal hulgal inimestel on viimase kuue aasta jooksul olnud iga aasta võimalik muudkui rohkem asju osta ning teenuseid tarbida. Seda võimalust on ka jõudsalt kasutatud,» sõnas Roosimägi.
Tarbijad peavad leppima hinnatõusuga
Küll aga toob ta välja, et tarbijate meelehärmiks on sel aastal hinnad hakanud kasvama. Võrreldes aastataguse ajaga, on hinnad praegu umbes kolm protsenti kõrgemad. «Keskmine palk kasvab küll ka praegu kiiremini kui hinnatase, kuid ostujõu edasine tugevnemine pole enam nii kiire. See annab tunda ka tarbimistempo raugemises,» tõdes majandusanalüütik.
Tema hinnangul on teatud inflatsioonitase siiski majandusele suures pildis ning pikemas vaates hädavajalik. «See annab ettevõtetele võimaluse müüki suurendada, kasumit teenida ning investeeringuid teha,» põhjendas Roosimägi. Ta lisas, et Eestis jäid ettevõtete käibed seisma 2013. aasta lõpus ning pärast seda on pigem isegi allapoole tuldud.
«Alles nüüd, 2017. aastal, on müük uuesti selgemalt kasvama hakanud – võrreldes eelmise aasta sama ajaga esimeses kvartalis +kaheksa protsenti, teises kvartalis +10 protsenti. Oma osa on selles olnud ka eksporditurgude tugevnemisel, mille mõjul on kaupade eksport esimesel poolaastal kasvanud +10 protsenti,» rääkis analüütik.
Kuigi viimastel aastatel ei ole ettevõtete käibed väga kasvanud, vähendades sellega ka kasuminumbreid, siis on Roosimägi veendunud, et hetkel on käibekasv siiski andnud ettevõtjatele veidi hingamisruumi. «Tänu sellele on ka investeeringud jõudsalt kasvanud,» lausus ta.
Käivetega koos on ka investeeringud hakanud kasvama
Ettevõtete põhine statistika näitab, et esimeses kvartalis suurenesid investeeringud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 127 miljoni ning teises kvartalis juba 137 miljoni euro võrra. «Esimesel poolaastal on osaliselt tasa tehtud seda, mis viimasel paaril aastal on jäänud tegemata. Eriti tugevalt on investeeritud veondussektoris ja seda tegelikult juba eelmise aasta algusest alates,» sõnas Roosimägi.
Käesoleval aastal on neile aga lisandunud suurenenud investeeringud ka kinnisvaraalases tegevuses, töötlevas tööstuses (esimeses kvartalis suurem hüpe puidutöötlemissektoris) ning kaubanduses (selgem kasv teises kvartalis).
«Kokkuvõtlikult on statistikaametil olnud sel aastal võimalik majandushuvilistele varasemaga võrreldes tuua rõõmusõnumeid. Eesti majanduskasv on tugevnenud, ettevõtete tulemused paranevad ning kindlus tuleviku suhtes on suurenenud,» sõnas DNB Panga vanemanalüütik.