Eesti majanduskasv jätkub erakordse hooga (12)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes 2017. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 5,7 protsenti, teatab statistikaamet.

II kvartalis oli SKT jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,3 protsenti ja 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 5,2 protsenti.

SKT kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKT suurenemist ka teised varem tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses.

Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust. Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid reaalväärtuses SKTsse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse panus SKTsse oli positiivne. Valdavalt tuli töötleva tööstuse positiivne mõju metalltoodete, toidu ja joogi ning mujal klassifitseerimata masinate tootmise lisandväärtuse kasvust. Peamine töötleva tööstuse kasvu pidurdaja oli mineraalsete toodete ja elektroonikatoodete tootmine.

Hinnamõjusid arvesse võttes kasvas kaupade ja teenuste eksport II kvartalis 1,3 protsenti. Sarnaselt ekspordiga aeglustus ka kaupade ja teenuste impordi kasv, mis oli 2,2 protsenti. Eksporti mõjutas positiivselt peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordi kasvule aitas enim kaasa mitmesuguste transpordivahendite sissevedu. Väliskaubanduse suurimaks negatiivseks mõjutajaks oli arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed.

Netoeksport ulatus II kvartalis ligikaudu 200 miljoni euroni, mis moodustab 3,4 protsenti SKTst.

Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv II kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvas reaalne tootlikkus nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta lähedases tempos SKT-le. Tööjõukulude kasv kiirenes 9 protsentdini. Kuigi nominaalse tööjõu ühikukulu kasv jäi SKT-le alla, jõudis see 3,7 protsendini.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal 3,1 protsenti. Sisenõudluse kasvu eestvedaja oli kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas II kvartalis reaalväärtuses 18,2 protsenti. Enim mõjutasid kasvu mittefinantsettevõtete ja valitsemissektori investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 2,0 protsenti. Olulist positiivset mõju avaldasid kulutused transpordile, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning majutusele. Peamine negatiivne mõjutaja olid kulutuste vähenemine alkoholile ja tubakale.

Tegevusala panus SKT kasvu, II kvartal 2017
Tegevusala panus SKT kasvu, II kvartal 2017 Foto: Statistikaamet
Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles