/nginx/o/2017/04/06/6524715t1h0b92.jpg)
Swedbanki vanemanalüütiku Liis Elmiku sõnul on jätkuvalt kiire palgakasvu taga eeskätt tööjõupuudus, lisaks kergitas keskmist palka ka miinimumpalga märgatav tõus.
Swedbank: palgakasvu kütab tagant töökäte puudus
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
30. august 2017, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti inimeste keskmine palk pole kunagi olnud nii kõrge nagu praegu – 2017. aasta teises kvartalis kasvas keskmine brutokuupalk aastaga ligi 7 protsenti ja küündis 1242 euroni, selgub statistikaameti andmetest.
Elmik selgitas palgarallit sellega, et rakendamata tööjõuressurssi on Eesti tööjõuturul järjest vähem. «Juba töötavate või veel tööd otsivate inimeste osakaal tööealises elanikkonnas on tõusnud viimase 20 aasta kõrgeima tasemeni,» ütles ta.
Keskmine brutokuupalk tõusis enamus tegevusaladel. Brutokuupalga aastakasv oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine palgatase tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt, lisas Elmik.
Järgmisel aastal Swedbanki prognoosi järgi kiire palgakasv jätkub, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada.
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar rõhutas samuti, et palgakasvu suurendab nõudlus töökäte järele, mis majanduse hoogustumisega tavaliselt kaasas käib.
Tema sõnul nimetavad ettevõtjad tööjõupuudust tootmist piirava tegurina järjest sagedamini. «Ülekuumenemise oht on eriti ilmne ehituses, kus teises kvartalis jäi palgakasv siiski veel majanduse keskmisele alla. Tõenäoliselt on seda aidanud pidurdada välistööjõu värbamine,» lisa ta.