Finantsinspektsiooni juht tegevusloata alustanud ühistupangast: murelikuks teeb kaks asjaolu

Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul on võimalik, et nn Savisaare pank peab kuni ametliku tegevusloa saamiseni oma nime ärinime muutma.

FOTO: Peeter Langovits

Kuigi finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul nad hetkel ilma tegevusloata laenude väljaandmist alustanud Ühistupanga tegevusse ei sekku, kaaluvad nad dialoogi alustamist pangaga, et asjaolusid selgitada. Murelikuks teeb inspektsiooni ühistupanga tegevuse juures kaks asjaolu.

«Mõistame, et tegu on sama ühistuga, kes on varasemalt Euroopa Keskpangalt soovinud Finantsinspektsiooni kaudu krediidiasutuse tegevusluba, ning kelle taotluse on Finantsinspektsioon jätnud läbi vaatamata ja dokumendid tagastanud,» sõnas finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler tänase TÜ Eesti Ühistupanga teate peale, milles pank ütles, et alustas augustis keskmistele ja väikestele ettevõtetele ärilaenude pakkumist. 

Selle aasta mai alguses kirjutas Postimees, et rahvakeeles Savisaare panga nime saanud Eesti Ühistupank kaebab finantsinspektsiooni kohtusse, kuna viimane otsustas pangale mitte tegevusluba anda. Inspektsioon põhjendas otsust ametist tagandatud Tallinna linnapea Edgar Savisaare kriminaalsüüdistusega.

Oma kodulehel ütleb augustis siiski ilma finantsinspektsiooni tegevusloata laenude välja andmist alustanud ühistupank, et pakub laenu väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele Eestis asuva kinnisvara tagatisel ning kuni krediidiasutuse tegevusloa saamiseni pakutakse laenu kuni 36 kuuks summas kuni 150 000 eurot.

Finantsiinspektsiooni juhi kinnitusel ei nõua mitte iga laenu pakkumine ja andmine tegevusluba. Näiteks, kui laenu pakutakse tarbijale, on laenuandjal finantsinspektsiooni välja antud tegevusluba vajalik alles siis, kui tehing ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 

«Kui aga laenu pakutakse avalikkuselt kaasatud muude tagasimakstavate rahaliste vahendite arvelt, siis on vaja krediidiasutuste seaduses sätestatud krediidiasutuse tegevusluba,» lisas Kessler. Finantsinspektsiooni juht avaldas lootust, et Eesti Ühistupank on nendest erinevustest teadlik. 

Küll aga tõdes ta, et ühistupanga praeguse tegevuse juures teeb inspektsiooni murelikuks kaks aspekti. Esimene puudutab TÜ Eesti Ühistupanga kui tegevettevõtja õigust kasutada oma nimes sõna «ühistupank» ning teiseks tekitab küsimusi panga laenuandmise õiguspärasus, täpsemalt kas see tegevus on kriminaalne või mitte.

«Krediidiasutuse seaduse § 12 lg 2 kohaselt võib sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus,» selgitas Kessler. Ta märkis, et TÜ Eesti Ühistupank aga ei ole krediidiasutus. Kuna ettevõtja ärinimi on nüüd vastuolus kehtiva seadusega ja võib ka laenuvõtjaid eksitada, on finantsinspektsiooni juht seda meelt, et sellise tegevuse juures tuleb ühistul oma ärinimi ära muuta.

Teiseks, kas kõnealune TÜ Eesti Ühistupank poolt laenuandmise tegevus on kriminaalne või mitte? «Karistusseadustiku § 372 lg 2 ja 4 kohaselt tegevusloata tegutsemise eest krediidi-, kindlustus- või finantsteenusega seotud tegevusalal, karistatakse rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega,» märkis Kessler. 

Tema sõnul on võtmeküsimuseks see, mille arvelt Eesti Ühistupank annab ärilaenu. «Usutavasti on ühistu selle põhjalikult läbi hinnanud ja oma vastavat õigusriski juhtinud,» lausus Kessler. Ta märkis, et praeguses faasis finantsinspektsioon aktiivselt ei sekku, kuid kaalub dialoogi TÜ-ga Eesti Ühistupank asjaolude selgitamiseks.

Tagasi üles