Mõni võib öelda, et see on tööriist, tehnoloogia või vahend. Projekteerijate jaoks on BIM osa arengust – alustasid pliiatsi ja paberiga, jätkasid joonestamisega arvutis ehk CAD-iga ja nüüd on jõutud BIM-ini. Minu arvates on BIM lähenemine. Lähenemine ehitusinfole, mida ei tohiks vaadata kui ainult mudelit või modelleerimist. BIM Akadeemia koolitussarjas ei taha me keskenduda ehitustehnilistele või insenerteadmistele, vaid info juhtimisele läbi mudelite.
BIM on siis ehitusinfo juhtimiseks, koordineerimiseks?
Pigem on ta jah, infohulga juhtimiseks. Ei tohiks peatuda selle juures, mida sa 3D-na näed. Vaatad, et on ilus 3D mudel, mida võid keerutada, jagada. Aga tegelikult on selles mudelis sees ka mõõdud, nimetused, mis materjalidest asjad tehtud on ja nii edasi. Kui räägitakse info juhtimisest, e-ehitamisest, siis on meil tegelikult kolm vaadet. Esiteks failid, siis andmed ja kolmandaks visuaal – see mida sa näed.
Riigi Kinnisvara AS’is nägin ma kasu juba seal, et kui tekkisid esimesed 3D mudelid, siis otsustajad – juhatuse liikmed, poliitikud, nägid, et “Ahah,” hoone hakkab meil olema selline. Kasu on tehnilistele inimestele, projektijuhtidele – mudelile toetudes saab teha esimesed analüüsid.
Näiteks, meil oli büroohoone. Projekteerija pakkus välja, et paneks torud jooksma mööda välisperimeetrit. Teine variant oli, et torud lähevad täpselt hoone keskelt, siis kahele poole laiali. Tegin kiired arvutused, mööda välisperimeetrit tuli mitu kilomeetrit rohkem torusid. Aga jah, projekteerija käis koosolekul mõtte välja, sain sealsamas mudeli baasil mõõtmised teha, ja öelda, et kuulge, nii ei ole mõistlik.