The Economist: idaeurooplased ei taha enam läände tööle

Torumees

FOTO: SCANPIX

Majanduskasv, odavad elamiskulud ja kerkivad palgad meelitavad inimesi koju.

1992 ja 2015. aasta vahel lahkus Ida-Euroopast kuni 18 miljonit inimest, ehk umbes 6 protsenti rahvastikust. Trendile andis hoogu veel  Euroopa Liiduga liitumine. Uute liikmesriikide jaoks oli tegemist mõru pilliga, kuna selle asemel, et saada nii rikkaks nagu Lääne-Euroopa, läksid hoopis töökäed minema, vahendab the Economist.

Suurbritannias ja Prantsusmaal kardeti aga poola torumeeste pealetungi, mis palgad alla kisub. Prantsusmaa president Emmanuel Macron käis augustis Ida- ja Kesk-Euroopa riikides, kus ta proovis selgitada, kuidas  olukorda muuta. Trend võib olla aga nii kui nii pöördumas kuna kiire majanduskasv, odavad elamiskulud ja kerkivad palgad meelitavad inimesi koju.

Tööjõu vaba liikumise tõttu on inimeste käikudel keeruline silma peal hoida, kuid 2010. aastast alates on väljaränne Ida-Euroopa riikidest oluliselt vähenenud. Kui 2004. aastal kolis uutest liikmesriikidest Suurbritanniasse elama 30 000 inimest, siis mullu ainult 5000. Osaliselt on selle süüdi ka Brexit, kuid mitte ainult.

Töötuse määr on madal ning tööd on lihtne leida. Rumeenias on töötus 5,3 protsenti, Tšehhis 2,9 protsenti. 73 protsenti tootmisettevõtetest Ungaris ei suuda endale töötajaid leida. See kõik omakorda kergitab palku. Tšehhis on aastaga palgad tõusnud 5, Ungaris aga koguni 15 protsenti. Maksud on aga Lääne-Euroopaga võrreldes madalad. Slovakkias on tulumaks 25 protsenti, Bulgaarias aga ainult 10.

Ka kodukulud on Ida-Euroopas oluliselt madalamad. Korteri ruutmeetri hind Prahas on poole odavam kui Dublinis ning ainult seitsmendik korteri hinnast Londonis.

Lisaks ootab inimesi ees ka kodu, perekond ja sõbrad ning võimalus omandatud kogemusi peenemal ametipostil rakendada. 

Tagasi üles