Tegevusloata Ühistupank hakkas ärilaene andma

Eesti Ühistukapitali juhatuse esimees Ülle Mathiesen.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti Ühistupank alustas augustis keskmistele ja väikestele ettevõtetele  ärilaenude pakkumist. Esimene laenuleping mahus 100 000 eurot sai  allkirjad eelmisel nädalal ja selle abil plaanib Viimsi vallas tegutsev  toitlustusettevõte ümber ehitada oma köögi ning soetada uut tehnikat. 

Eesti Ühistupanga juhatuse esimehe Ülle Mathieseni sõnul on vaatamata  tagasihoidlikule turundusele väikeste ja keskmiste ettevõtete huvi uue  laenu vastu märkimisväärne. «Eestis turgu valitsevad suured Skandinaavia  pangad ei soovi või ei viitsi väiksemate äriklientide muredega tegeleda. 

Eesti Ühistupank  näeb oma uue ärilaenu klientidena eelkõige  ettevõtteid, kel on vaja äritegevuse arendamiseks ja laiendamiseks laenu  mahus 10 000 - 150 000 eurot.

«Ettevõtte asukoht ega tegevusala ei ole  meie jaoks piiranguks – oleme valmis rahastama erinevate sektorite  ettevõtteid Eesti eri paigus. Laenuintress on meil kindlasti  konkurentsivõimeline, oluline on kinnisvaratagatise olemasolu. Esimeses  etapis anname me ettevõtetele laenu kuni kolmeks aastaks,» selgitas Ülle  Mathiesen.

Pangal puudub aga tegevusluba.  «Ärilaenud on selline tegevus, mida ei pea litsentseerima. Oleme alustanud tegevusega, kus ei pea tegevusluba olema,» rääkis Mathiesen.

TÜ Eesti Ühistupangal on 162 eraisikust ja  juriidilisest isikust  liiget. Nende hulgas on Tallinna linn, Tartu Tarbijate Kooperatiiv,  Mainor, Estiko, E-Piim Tootmine, Endover Kinnisvara, Silikaat Grupp,  Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks  Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistud, EELK Varahaldus ning mitmed väiksemad ettevõtted.

Eesti Ühistupank kaebas finantsinspektsiooni kohtusse, kuna viimane ei andnud pangale tegevusluba, põhjendades seda tagandatud linnapea Edgar Savisaare kriminaalsüüdistusega. 

Mathiesen ei soostunud hagi sisu täpsemalt avama, ütles ta, et nende seisukohad ja argumendid pole muutunud. Vaidlus algas sellest, kui finantsinspektsioon teatas, et nad ei saa Savisaare ajal käima lükatud pangale tegevusluba anda ja jätavad menetluse pooleli, kuna see eeldab panga omanike põhjalikku taustakontrolli.

Tagasi üles