Raevunud Venezuela diktaator hurjutas sanktsioonide pärast Trumpi

Venezuela president Nicolas Maduro.

FOTO: UESLEI MARCELINO/REUTERS/Scanpix

Seoses uute sanktsioonidega pildus Venezuela «president» Nicolás Maduro USA suunas kriitikanooli, lubades oma nafta äri ühendriikidega lõpetada ja viia see mujale. 

«Venezuela ei alistu iialgi ühelegi imperialistlikule võimule,» ütles Maduro riigitelevisioonis, nimetades sanktsioone illegaalseks agressiooniaktiks. «Meil ei ole mitte mingit probleemi nafta müümisega teistele turgudele,» lisas diktaator. 

USA kehtestas reedel president Donalt Trumpi käsul Venezuelale uued ja veelgi karmimad sanktsioonid, mille käigus suletakse ka ühendriikides paiknev Citgo Petroleum, mis on Venezuela riikliku naftafirma PDVSA tütarettevõte. 

Maduro sõnul läheb otsus sulgeda Citgo maksma paljude ameeriklaste töökohad ja mõjutab sealsete ettevõtete investeeringuid. Venezuela välisminister Jorge Arreaza süüdistas USAd katses tekitada humanitaarkriis. Samuti süüdistas ta USAd «libauudiste» levitamises, mis võimedavad sealset majanduskriisi.

USA süüdistab omakorda Venezuelat inimõiguste rikkumises ja demokraatia lämmatamises. Valge Maja sõnul on Maduro diktatuur tekitanud olukorra, kus inimestel pole ei toitu ega ravimeid. Trumpi administratsiooni ütles avalduses, et meetmete eesmärk on jätta president Nicolas Maduro diktatuur ilma olulistest finantsallikatest tema ebaseadusliku võimu säilitamiseks, kaitsta USA finantssüsteemi Venezuela korruptsiooni eest ning võimaldada humanitaarabi sealsele rahvale.

Pärast uute sanktsioonide kehtestamist keeldus Maduro osalemast järgmine kuu New Yorgis toimuval ÜRO Peaassamblee kohtumisel.  

Varem sellel kuul kehtestas USA sanktsioonid Madurole endale ja mõnedele tema liitlastele. Trump on lubanud kaaluda Venezuela vastu ka sõjalise jõu kasutamist, kuid USA riiklik julgeolekunõunik kindralleitnant H. R. McMaster lükkas ähvardused ümber. Venemaa välisminister Sergei Lavrov on nimetanud Trumpi ähvardusi lubamatuks.

Maduro kutsus eelmisel teisipäeval paavst Franciscust üles toetama teda USA «sõjalise ohu» vastu. «Paavst aidaku meid ära hoida selle, et Trump ei saadaks vägesid Venezuelasse. Ma palun paavsti abi USA sõjalise ohu vastu,» ütles Maduro pressikonverentsil.

USA asepresident Mike Pence ütles eelmisel kolmapäeval eksiilis elavatele venezuelalastele, et Washington kasutab Venezuelas demokraatia taastamiseks ja vabade valimiste esilekutsumiseks kogu majanduslikku ja diplomaatilist võimu. «Ühendriigid jätkavad president Donald Trumpi juhtimisel Ameerika majandusliku ja diplomaatilise võimu rakendamist demokraatia taastamiseni Venezuelas.» 

ÜRO inimõigusagentuur teatas sellel kuul, et on leidnud Venezuelas tõendeid liigse jõu "laialdasest ja süstemaatilisest" kasutamisest, omavolilisest kinnipidamisest ja teistest inimõigusrikkumistest meeleavaldajate vastu.

ÜRO info kohaselt vastutavad Venezula julgeolekujõud vähemalt 46 inimese hukkumise ja valitsusmeelsed relvarühmitused vähemalt 27 inimese hukkumise eest. Kokku uuritakse president Nicolás Maduro vastaste meeleavalduste raames 124 surma. ÜRO sõnul pole ülejäänute puhul selge, kes ülejäänud surmade eest vastutab.

Venezuela valitsuse tegevuse mõistsid 8. augustil tehtud ühisavalduses hukka ka 12 Ladina-Ameerika riigi välisministrid, kes lubasid, et ei kavatse tunnistada otsuseid, mida Venezuela põhiseadusassamblee vastu võtab. Kohtumisel osalesid kokku 17 riigi välisministrid, kelle seas viibis näiteks ka Kanada esindaja.

Venezuela uut põhiseaduslikku assambleed on seoses peaprokuröri ametist vabastamisega kritiseerinud ka Euroopa liit. «Luisa Ortega Diaze ametist vabastamine on muutnud veelgi väiksemaks võimaluse naasta rahumeelselt demokraatliku korra juurde», ütles EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini augusti alguses, kutsudes Madurot üles poliitvangid vabastama. 

2013. aastast saadik on langenud Venezuela naftatootmine 17 protsenti. 2016. aasta nafta eksporditulu langes riigis ühe inimese kohta 2012. aastaga võrreldes 2200 dollarit. Sellest 1500 dollarit moodustas nafta hinna langus globaalsel turul. Nafta eksport moodustas aga 95 protsenti tervest riigi eksporditulust.

Krahhile viskas ainult õli tulle priiskamisest ja laristamisest tulnud hiiglaslik välisvõlg. Ennast lõhki laenanud riigile ei tahtnud keegi kriisi ajal enam laenu anda ning ise polnud Venezuela suure priiskamise ajal sääste kogunud.

Venezuela sisemajanduse kogutoodang (SKT) kokkus pärast 2013. aastat nagu kivi, tehes läbi peaaegu, et hämmastava 31 protsendise languse, mis oli kõrgem kui isegi USA SKT langus 1930-ndate suure depressiooni ajal (28 protsenti).  

Tagasi üles