iDeal kampaania

Eesti ettevõtjad, kelle ärid on Venemaal ja Ukrainas kõrvetada saanud

Vasakult: Hillar Teder, Marcel Vichmann ja Märt Vooglaid.

FOTO: Postimehe fotograafid

Eilne Postimees kirjutas ärimees Tõnis Paltsi Krimmi kuurordiäri sekeldustest. Samas on Eestis rida teisigi ettevõtjaid, kes Venemaal ja Ukrainas äri ajades on vastu näppe saanud.

Nimelt kaotas endine Tallinna linnapea, ettevõtja Tõnis Palts (IRL) Krimmis teises kohtuastmes Venemaa kaitseministeeriumile kõik rajatised talle kuuluval suurepärasel rannaäärsel krundil, kuhu ta oli kavatsenud ehitada 200 miljoni dollari eest luksusliku kuurordi.

Järgnevalt vaatame Eesti ettevõtjaid ja ettevõtteid, kes viimasel ajal sealsel ettearvamatul turul samuti raskustesse sattunud on. 

Sel kevadel kirjutas Postimees, kuidas ettevõtja Marcel Vichmann lootis teenida Ukraina kõige populaarsema Musta mere kuurorti väljaehitamise pealt, kuid sattus korruptsioonidžunglisse, millest pole suutnud läbi tungida vaatamata kogu Ukraina poliitilise juhtkonna sõnalisele toetusele.

Vichmann oli valmis investeerimina Zatoka kuurordi 50 miljonit eurot, kuid projekt läks vussi, kuna ta keeldus väljapressimisele allumast ning äri kohaliku organiseeritud kuritegevusega jagamast.

Paar aastat varem kajastas Postimees suurettevõtja Hillar Tederi võitlust Kiievi uhkeima kaubanduskeskuse pärast. Konflikti juured on 2010. aastas, kui Tederi ettevõte vajas Ukrainas partnerit ja projektiga liitus ettevõtja Andrei Adamovski, kes hiljem keeldus lepingus ette nähtud lepingut täitmast. Vaidlus kaubanduskeskuse üle kestab siiani. 

Ligi 10 aastat tagasi kirjutas Äripäev, kuidas Peterburis hotelli rajava ettevõtja Märt Vooglaiu osaühingu Venemaa tütarfirmas korraldas miilitiks läbiotsimise ja võttis kaasa hulga dokumente.

Kaasa võeti hulgaliselt dokumente, mis mahutati üheksasse pappkasti. Paberitest tehti tühjaks ka seif, mille võti leiti ühest lauasahtlist. Intsident leidis aga lahenduse ja kõik asjad anti Vooglaiule tagasi. 

Käesoleva aasta alguses sai transpordiettevõtja Hugo Osula ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui Vene ametivõimud peatasid talle kuuluva Lux Express Venemaa ettevõtte ZAO Evrolains rahvusvaheliste vedude litsentsid Helsingi-Peterburi ja Tallinna-Peterburi liinidel. 

Osula sõnul heideti neile toona ette seda, et esinesid puudused aruandluses ja paberite täitmises. Tehnilistest probleemidest toodi välja kolme bussi esiklaasid, kus olid täkked ja mõrad. Ettevõte taastas jaanuari keskel rahvusvaheliste vedude litsentsi ja jätkas sõitudega.

Lisaks ähvardas Venemaa transpordiministeerium tänavu aprillis sulgeda Lux Expressi Moskva-Tartu bussiliini, kuna ettevõte teeb marsruudil kaks korda enam reise kui nende luba võimaldab.

Venemaaga äri ajades on mõru pilli pidanud neelama ka riigile kuuluv raudteeveofirma EVR Cargo AS, kui kaks aastat tagasi sügisel keelas Venemaa transporditurvalisuse järelevalveamet Rostransnadzor Tapa depoos 2015. aastal remonditud kaubavagunite kasutamise.

Otsus võeti Rostransnadzori teatel vastu võimalike õnnetuste ning inimeste elu- ja terviseohtude vältimiseks. EVR Cargo Tapa depoos remonditud 200 vagunit saadeti Eestisse tagasi kordusremonti. 

Tänavu märtsis said löögi Eesti toiduainetöösturid, kelle hulka kuulusid näiteks HKScan Estonia, Uvic AS ja Saaremaa Lihatööstus OÜ, kui Venemaa toidu- ja veterinaarjärelevalvega tegelev asutus Rosselhoznadzor võttis Venemaale ekspordiks luba omavate ettevõtete nimekirjast maha enamiku enamiku Eesti toiduettevõtteid, kes polnud Venemaale kaupa eksportinud enam kui kolme viimase aasta jooksul. 

Paar päeva hiljem load siiski taastati. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles