Hispaania rahanduses süttis ohutuli

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX.

Hirm Hispaania rahanduse ja euroala võlaprobleemide pärast on hakanud süvenema, uue tõuke selleks andsid sealsed riigivõlakirjad, mille intressid lõid enam kui kümnendi rekordi.


10-aastaste Hispaania riigivõlakirjade tootlused, mis on hindadega pöördvõrdelised, tõusid 5,55 protsendi tasemele.

Nii kõrgel olid nad viimati 2000. aasta septembris.

Alates 21. märtsist on Hispaania riigivõlakirjade tootlused kerkinud juba poole protsendi jagu.

Hispaania võlakirjadele andis hoobi hiljutine halvasti läinud oksjon, pannes paljud muretsema, et eurotsooni võlakriis imeb Madridi siiski endasse.

Turumeeleolud muutis süngemaks ka Kreeka pankroti tõenäosus.

Kreeka 3-aastaste riigivõlakirjade tootlused tegid suurima ühepäevase tõusu alates oktoobrist ning püstitasid 21,12 protsendiga värske euroajastu tippmargi.

Pärast Kreeka meedia teateid – mida valitsus eitab – et Ateena on palunud Rahvusvahelisel Valuutafondil oma võlad restruktureerida, kukkus euro kõigi peamiste valuutade suhtes.

Turud on närvilised ka Põlissoomlaste edu peale Soome üldvalimistel, kes on tõotanud blokeerida Portugali päästepaketi.

Strateegide jaoks on peamine peavalu allikas siiski Hispaania nigelavõitu võlakirjaoksjon, mis viitab sellele, et Hispaaniat ei saa Kreeka, Iirimaa ja Portugali probleemide küljest «lahti haakida».

12-kuiste Hispaania võlakirjade tootlused tõusid 2,77 protsendi peale (märtsis 2,13 protsenti), 18-kuiste omad aga 3,36 protsendi tasemele (märtsis 2,44 protsenti).

Mõlema mainitud oksjoni puhul langes nõudlus, ületades pakkumist vastavalt 1,6 ja 2 korda (märtsikuus 2,4 ja 3,5 korda).

Negatiivsetele Hispaania-meeleoludele lisasid värvi ka sealse keskpanga andmed, et hapude laenude protsent pankades on kerkinud kõrgeimale tasemele alates aastast 1995.

Hispaania infrastruktuuriministeeriumi andmed näitavad, et eluasemehinnad on kvartaliga langenud 4,6 protsenti, kukkudes juba kaks ja pool aastat järjest.

Möödunud nädalal teatas Rahvusvaheline Valuutafond, et Hispaania on ülejäänud europerifeeriast «eraldunud». Hispaania valitsus on võtnud üha enesekindlama tooni, kiites oma eelarvekärpemeetmete edu.

Mõned analüütikud ütlevad aga, et perifeeria suurenev stress võib tõmmata kapitaliturgude tähelepanu taas Hispaania viletsale majanduskasvule ja hoiupankadele, mille bilansid vajavad ravi pärast kümme aastat kestnud kinnisvarabuumist inspireeritud uljast laenuandmist.
 

Copyright The Financial Times Limited 2011
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles