Vaata arvutusi: osa trahve hakkab sõltuma sissetulekust

Kiiruse mõõtmine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Justiitsministeeriumis on valminud karistusseadustiku muudatused, mis osaliselt kehtestavad sissetulekupõhise rahatrahvi väärtegude puhul.

Justiitsministeeriumi teatel sätestatakse sissetulekupõhine rahatrahv ainult osade väärtegude puhul. Nendeks on sõiduki ilma loata juhtimine, sõiduki joobes juhtimine, sõidukiiruse ületamine rohkem kui 41 kilomeetrit tunnis ja kiiruse ületamine rohkem kui 60 kilomeetrit tunnis. Teiste väärtegude korral muudatusi rahatrahvi suuruses ja trahviühikus ei ole.

Süüdlase sissetulekust arvestatav päevamäär arvutatakse aastasest netosissetulekust. Päevasissetulek on üks neljasajandik süüdlase aastasest netosissetulekust.

Päevasissetulekut vähendatakse: 1) 10 protsendi võrra süüdistatava iga alaealise ülalpeetava kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 30 protsenti; 2) kuni 20 protsendi võrra, kui süüdlane tõendab, et tal on võlad, mis oluliselt vähendavad tema maksevõimet; 3) 3,20 euro võrra elamiseks hädavajalike kulude katmiseks. Saadud tulemus jagatakse väärtegude korral kahega.

Näited:

1) Kui kohtuväline menetleja otsustab näiteks karistada mõne ülalpool viidatud rikkumise eest rahatrahviga 100 päevamäära keskmist palka saavat sõidukijuhti, siis on arvutuskäik järgmine. Statistikaameti veebilehel olevate andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu I kvartalis 1153 eurot, mis teeb isiku netosissetulekuks 925,19 eurot. Lihtsuse mõttes võtame näites aluseks summa 925 eurot ja seega tulenevalt süüdlase netosissetulekust eelnenud aastal (12 x 925 = 11 100 eurot) arvutatakse välja süüdlase keskmine päevasissetulek (11 100 : 400 = 27,75 eurot).

Kui süüdlasel on nt. üks alaealine ülalpeetav, vähendatakse saadud keskmist päevasissetulekut kümme protsenti alaealise ülalpeetava kohta (27,75 x 0,9= 24,975 eurot). Leitud tulemusest lahutatakse veel elamiseks hädavajalike kulude summa (24,975 ─ 3,20 = 21,775 eurot). Saadud tulemus jagatakse väärtegude korral kahega  (21,775 / 2 = 10,8875 eurot). Päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega, seega on näites toodud juhul päevamääraks 10,9 eurot. Nüüd saamegi päevamäära suuruse, mille korrutamisel trahviühikute arvuga (100 trahviühikut) saadakse süüdlase poolt tasumisele kuuluv tegelik rahatrahvi summa (10,90 x 100 = 1090) 1090 eurot.

2) Miinimumpäevamääraks jääb 5 eurot (kuritegude puhul, kus rahalist karistust arvestatakse samuti süüdlase tegelikust sissetulekust, on miinimupäevamäär kaks korda kõrgem ehk 10 eurot). Trahviühikuga võrreldes (4 eurot) suureneb seega trahviühiku  suurus vähemalt 1 euro võrra kõikidel. Juhul, kui isikul ei ole ülalpeetavaid, siis umbes 540 euro suuruse brutopalga korral oleks ka arvutatava päevamäära suurus 5 euro ligidale. Seega ümardatult võib öelda, et alates sellest summast hakkab ka suurem töötasu päevamäära suurust tõstma. Alla selle summa arvestatakse päevamäära suuruseks 5 eurot (st miinimumtöötasu 470 eurot saajatele jääb päevamäär 5 eurot).

3) Kiiruse ületamise eest 41-60 km/h on võimalik karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (kehtivas õiguses 800 eurot, sest trahviühiku suurus on 4 eurot). 1000 eurose brutopalga korral oleks päevamäär (juhul, kui isikul on 1 alaealine ülalpeetav) 9,3 eurot (st maksimumtrahv 1860 eurot); 1500 euro puhul 14,5 eurot (st maksimumtrahv 2900 eurot) ja 2000 euro puhul 19,7 eurot (st maksimumtrahv 3940 eurot).

Mõistagi on vähetõenäoline, et rikkumise eest kohaldataks karistust sanktsiooni ülemmääras. Et saada vastavate palkade korral võimaliku nö keskmise trahvi (st lähtuda 200 päevamäära asemel 100 päevamäärast) oleks tulemus poole väiksem (st 1000 eurose palga korral võiks trahv olla nt pigem 930 eurot).

allikas: justiitsministeerium