Statistikaameti andmetel langes septembris töötlevas tööstuses tootjahindade aastakasv viie protsendini, mis on viimase kahe aasta madalaim, augustiga võrreldes jäid hinnad samaks.
Tootjahindade kasvu aeglustumine jätkub
20. oktoober 2008, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endiselt oli kiireim kasv toiduainete ja jookide tootmises (võrreldes eelmise aasta septembriga 12,4 protsenti), kuid kasvutempo oli sealgi selle aasta aeglaseim.
Tootjahindade kasvu on paljuski aidanud pidurdada toorainehindade langus. Piima kokkuostuhind on langenud eelmise aastaga samale tasemele, mistõttu on piimaatoodete tootmine kallinenud aeglaseimas tempos alates 2007. aasta kevadest (9,9 protsenti).
Eelmise aastaga võrreldes on alanenud ka teravilja kokkuostuhinnad, mis aitavad pidurdada tootjahindu mitmes toiduainetööstuse harus, ning mis on toonud hinnatõusu jahu ja tangainete tootmises viimase aasta madalaimale tasemele (22,4 protsenti).
Tootjahindade kasv aeglustus ka mitmetes teistes tööstusharudes. Tootjahinnad alanesid puidutöötlemises ja puittoodete tootmises (1,8 protsenti võrreldes eelmise aasta septembriga), seda eelkõige odavnenud toorme toel.
Endiselt püsib hinnatõus kemikaalide ja keemiatoodete tootmises (7,4 protsenti) ning metalli- ja metalltoodete tootmises (5,3 protsenti), kus ei ole veel märgata maailmaturul kiirelt alanenud toorainehindade mõju.
Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt prognoosis septembris kolm neljandikku tööstusettevõtete juhtidest müügihindade püsimist lähikuudel muutumatuna, hinnatõusu ootavaid ettevõtjaid oli vaid veidi rohkem kui hindade langust eeldavaid ettevõtjaid.
Nii madalad hinnatõusu ootused valitsesid viimati viis aastat tagasi. Ettevõtete nägemus hindade tõusu võimalikkuse osas on langenud peaaegu kõigis tööstusharudes. Kõrgemad ootused püsisid endiselt keemiatööstuses, kuid ka seal on märgata olukorra muutumist.
Septembris aeglustus ekspordihindade aastane kasvutempo veelgi ja ulatus kolme protsendini. Eelmise kuuga võrreldes olid hinnad keskmiselt 0,1 protsenti kõrgemad. Globaalne majanduskliima jahenemine on vähendanud nõudlust välisturgudel, mis avaldab survet ka hindade alanemisele.
Samas impordihindade aastakasv kiirenes taas mõnevõrra (8,6 protsendini) ja augustiga võrreldes tõusid hinnad 0,3 protsenti. Kuigi nafta maailmaturuhind jätkas langustrendil, mõjus sellest tingitud energiahindade tõus viitajaga mitmetele teistele tööstusharudele, nagu paberitööstus.
Metsamajanduses püsisid septembris ekspordihinnad aastatagusest 15 protsenti madalamad ja ka puidutööstuses pöördusid hinnad esimest korda langusesse. Mõningane kasvutempo kiirenemine jätkus keemiatööstuses, kus aastaga on ekspordihinnad tõusnud peaaegu veerandi võrra. Kiiremini on kasvanud hinnad turbatootmises ja täppisinstrumentide tootmises, kuid nende osakaal ekspordihinnaindeksis ei ole suur.
Septembris olid naftasaaduste impordihinnad eelmise aasta samast perioodist 41 protsendi võrra kõrgemad, kuises võrdluses aga olulist muutust ei toimunud. Märgatavalt kiirenes impordihindade aastane kasvutempo kemikaalide ja muude keemiatoodete ning paberi ja pabertoodete osas. Samas olid puidu ja puittoodete sisseveo hinnad aastaga langenud juba kümnendiku võrra.
Järgmisel kuul võib impordihindade arengut taas mõjutada nafta maailmaturuhinna oluline langus. Maailma majanduskliima jahenemise jätkumine hoiab ka ekspordihinnad surutises, hindas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.