Transiidikeskuse aasta: rohkem kaupa, vähem raha

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merekonteinerid
Merekonteinerid Foto: Phil Noble/Reuters/Scanpix

Transiidikeskuse ASi Muuga konteinerterminal käitles 2017. aasta juulikuus 19 000 konteinerijagu  kaupa, mis on 24 protsenti enam kui samal perioodil 2016. aastal. Majandustulemused ei ole eelarvega võrreldes aga kiita.

Konteinerites veetava kaubakoguse tonnaaž kasvas perioodi võrdluses 26 protsenti.

Üldkaubaterminal käitles 2017. aasta juulis 64 000 tonni tüki- ja puistekaupu, mis on 6 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil. Terminalide juulikuu kogukaubakäive kokku oli 275 000 tonni, mis on 21 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil.

«Majandustulemused ei ole eelarvega võrreldes kiita, kuigi kaupade tonnaaž on kasvanud,» kommenteeris Transiidikeskuse ASi juhatuse esimees Vladimir Popov.

Üheks põhjuseks on jätkuvalt Venemaa poolsed sanktsioonid, kuid samuti on muutunud nii üldkaubaterminali kui ka konteinerkäibe struktuur.

«Kõrge marginaaliga kaupade asemel on peamiselt puistkaubad, mille töötlemine ja hoiustamise eest saame vähem tulu,» sõnas Popov.

«Konteinerkäibe osas on imporditransiidi osakaal vähenenud, õnneks küll Eesti tootjate ekspordikaupade mahud kasvavad,» lisas ta. Kuu alguses laaditi uue laadimismasinaga esimene laev, mis mahutas 30 000 tonni puidugraanuleid.

Sadama liikluse tõhustamiseks alustab oktoobris Tallink kaks korda päevas konteinerliiklust Transiidikeskuse AS-i Muuga terminali ja Vuosaari sadama vahel. «Transiidikeskuse AS teeb eduka koostöö nimel lisainvesteeringuid ja reorganiseerib inimressurssi. Oleme väga rahul, et esimene reaalne samm põhja-lõunasuunalise liikluse arendamiseks on lõpuks astutud,» sõnas Popov.

Transiidikeskuse AS on Eesti spetsialiseeritud konteineri- ja üldkaubaterminalide operaator Muuga sadamas. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles