Esmaspäeval Canaverali neemest startiv SpaceX'i Falcon 9 rakett toimetab rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) Hewlett-Packardi (HP) superarvuti, et testida selle vastupidavust kosmosekeskkonnale.
Otsepilt: SpaceX saadab orbiidile superarvuti
14. august 2017, 19:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Superarvuti nimega «Spaceborne Computer» on osa HP ja NASA ühisprojektist, mille eesmärgiks on valmistada võimsaid arvuteid ette tulevikus aset leidvateks süvakosmose reisideks. Ilma nendeta pole lihtsalt võimalik Maast kuigi kaugele minna.
Maa-lähedasel orbiidil tiirlev ISS ei ole arvutite jaoks kuigi sõbralik koht. Sellisel kõrgusel ei ole Maa atmosfäär enam kuigi kaitsev ja nii on sealsed arvutid kosmilisele kiirgusele võrdlemisi haavatavad. Viimane põhjustab aga ajapikku elektroonika degradeerumist, mis pärast tuleb kosmosesse viidavaid arvuteid eelnevalt spetsiaalse kattekihiga «varjestada».
Taoline varjestamine on aga võrdlemisi kulukas protsess, mis võtab aega ja raha ning lisab arvutile ekstra kaalu. Eksperimentaalsel arvutil puudub senini kasutatav kaitse, kuid on see eest loodud radiatsiooniga paremini toime tulema. NASA sõnul on Linuxi operatsioonisüsteemi kasutav suure jõudlusega arvuti programmeeritud tuvastama kõrgendatud kiirgust, mille puhul vähendab ta kahjustuste vältimiseks oma süsteemide tööd.
Arvuti läbis HP väitel 146 erinevat ohutustesti, enne kui NASA oli nõus selle orbitaaljaama saatma. Praegu loodetakse, et seadeldis peab orbiidil vastu ühe aasta, mille käigus uuritakse kui palju suudab taoline selektiivne süsteemide töö vähendamine arvutit kahjustuste eest üldse säästa. Tulemusi võrreldakse täpselt samasuguse arvutiga, mida hoitakse maapinnal.
Kui katse osutub edukaks, siis võivad sellised arvutid saada väga oluliseks komponendiks Marsile minekul, sest sinna suunduvad astronaudid ei saa distantside pikkuse tõttu jääda lootma Maaga suhtlemisele, kes teeks nende eest arvutusi. Raadiosignaal liigub Marsilt Maale umbes 20 minutit, mis tähendab, et vastuse saamine võib võtta kuni 40 minutit.
Otseülekannet stardist, mis algab (tõenäoliselt) meie aja järgi kusagil pool kaheksa õhtul, saab vaadata siit: