Uuring: Eesti on väga kõrge internetivabadusega riik

Eestis saab internetti igaüks.

FOTO: SCANPIX

USAs asuva organisatsiooni Freedom House uuringu kohaselt on Eesti uuritud riikide seas internetivabaduselt maailmas esimesel kohal, viimasel kohal on Iraan.

Freedom House uuris internetivabaduse olukorda 37 riigis ja nende riikide seas sai Eesti kõige parema tulemuse, kogudes internetivabaduse skaalas 10 punkti (skaala on 0-100 ja mida madalam skoor, seda parem).

Eestile järgnesid USA (13 punkti), Saksamaa (16), Austraalia (18), Suurbritannia (25), Itaalia (26), Lõuna-Aafrika Vabariik (26) ja Brasiilia (29), kes kõik on vaba internetiga riigid.

Osalise internetivabadusega riigid (skaalas 32-55 punkti) olid Keenia, Mehhiko, Lõuna-Korea, Gruusia, Nigeeria, India, Malaisia, Jordaania, Türgi, Indoneesia, Venezuela, Aserbaidžaan, Rwanda, Venemaa, Egiptus, Zimbabwe, Kasahstan ja Pakistan.

Mittevabade riikide hulka kuulusid aga Tai (61 punkti), Bahrain, Valgevene, Etioopia, Saudi-Araabia, Vietnam, Tuneesia, Hiina, Kuuba, Birma ja Iraan (89 punkti).

Internetivabadust uuriti kolmes kategoorias: ligipääs, sisu piiramine ja kasutaja õiguste rikkumine.

Uuringu Eesti raportis kirjutatakse, et Eestis on interneti ja mobiiltelefonide kasutajate arv viimase 15 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja 2009. aastal kasutas internetti regulaarselt 72 protsenti elanikkonnast.

Eestlased kasutavad Freedom House’i väitel väga paljusid internetis pakutavaid võimalusi ja eriti rõhutati, et 83 protsenti elanikkonnast kasutab internetti ka pankadega suhtlemiseks, mis on Euroopa Liidus teiseks tulemuseks.

Lisaks tõsteti esile, et Eesti Rahvusringhääling kannab oma programme tasuta üle ja lisaks on populaarsed keskkonnad nagu Youtube, Facebook, Linkedin, Orkut ja paljud teised rahvusvahelised portaalid.

Raportis toonitatakse, et piirangud interneti sisule on Eestis ühed väiksemad maailmas. Küll aga lisati, et seoses Eesti karmide privaatsusseadustega, on sisu mõnikord eemaldatud – peamiselt käib see kommentaaride kohta.

Raportis meenutatakse, et 2008. aastal algas vaidlus, kas portaalid peaksid kommentaaride eest vastutama. Kohus otsustas lõpuks, et portaalide kohus on kommentaare jälgida ja nad on vastutavad, kuid otsus kaevati edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Samuti on eraldi välja toodud, et 2010. aastal hakati inimestele keelama ligipääsu litsentseerimata hasartmängukeskkondadele.

Freedom House’i hinnangul on ka suur internetikasutajate hulk andnud Eesti valitsusele unikaalseid võimalusi ja näiteks on vabariigi presidendil oma Youtube kanal.

Raportis rõhutati ka, et blogijaid või võrguajakirjanikke pole Eestis rünnatud, kuid arutelud kommentaariumites on mõnikord tulised.

Täpsemalt saate lugeda siit ja siit.

Tagasi üles