Kaupade eksport kasvas 2017. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11 protsenti ja import 6 protsenti, teatab Statistikaamet. Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid.
Eksport kasvas juunis võimsalt
9. august 2017, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas eksport 8 protsenti ja import 7 protsenti.
2017. aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 123 miljonit eurot (2016. aasta juunis 156 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16 protsenti Eesti koguekspordist), Rootsi (14 protsenti) ja Läti (9 protsenti). Eksport kasvas enim Hollandisse (34 miljonit eurot), Venemaale (29 miljonit eurot) ja Saksamaale (21 miljonit eurot). Hollandisse suurenes mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli), Venemaale mehaaniliste masinate ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) ja metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (30 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (51 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (22 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete väljavedu 48 miljoni euro võrra.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72 protsenti kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas 8 protsenti ja re-eksport 18 protsenti. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia) ning puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidust uksed ja aknad) väljaveo suurenemine.
2017. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11 protsenti), Leedust (9protsenti) ja Rootsist (9 protsenti). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (28 miljonit eurot) ning Lätist, Hollandist ja Prantsusmaalt (kõigist 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.
Käesoleva aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 447 miljonit eurot (2016. aasta II kvartalis 460 miljonit eurot). Esimesel poolaastal tervikuna kasvas kaupade eksport 10 protsenti ning import 11 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
2017. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (141 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (47 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (37 miljonit eurot) väljaveo suurenemine, mis omakorda kompenseeris ka elektriseadmete ekspordi vähenemise (83 miljoni euro võrra). Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Venemaale, Hollandisse ja Saksamaale. Samas on eksport enim vähenenud Rootsi.
II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt transpordivahendite (101 miljonit eurot), mineraalsete toodete (70 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (45 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete sissevedu (73 miljonit eurot). Riikide arvestuses kasvas II kvartalis import võrreldes 2016. II kvartaliga enim Venemaalt, Rootsist ja Türgist. Import vähenes enim Ungarist.